“Ootused, mis me täna paneme oma kõige suuremale ning paremini relvastatud ja varustatud üksusele, on sama kõrged kui olid ootused teile Vabadussõja päevil,” ütles kindralmajor Terras rõhutades, et 1. jalaväebrigaad on Eesti kõige vanema relvastatud üksuse järeltulija, mis loodi juba enne Eesti Vabariigi sündi. “Hoidke Vabadussõja mõtet kõrgel, nagu hoiate kõrgel ka oma lippu,” lisas ta.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles lippu üle andes, et Tallinna linnal on heameel ja au kinkida kaitseväe suurimale üksusele oma lipp, mis 1940. aasta keerulistel aegadel kadunuks jäi. “Lipp kuulus toona linna kaitsvale 1. jalaväerügemendile. Sümboliseerigu täna kingitav lipp ajaloolist järjepidevust ning linna austust ja usaldust. Hoidke ja kandke seda väärikalt,” ütles Savisaar.
Täna annetatud lipp on valmistatud 1940. aastal kaduma läinud 1. jalaväerügemendi lipu eeskujul. Esimese jalaväebrigaadi eelkäija 1. jalaväepolk loodi 25. aprillil 1917 Tallinnas, lipu annetas hiljem jalaväerügemendiks ümber nimetatud väeosale 1927. aastal Tallinna Naiskodukaitse.
Lipu väeosa külje põhivärv on tumesinine, lipu keskel asub 1. jalaväebrigaadi embleem – laialisirutatud tiibadega kotkas, kes hoiab rinna ees kilpi. Lipu riikliku külje keskpaigas on Eesti Vabariigi vapp, mille kohal kiri “Eesti kodu kaitseks”.
Traditsiooniliselt annetab lipu väeüksusele organisatsioon või omavalitsus. Sidepataljonile annetasid lipu 1930. aastal Paide ja Türi linn, lennubaasile 2002.aastal Ajakirjanike Liit, mitmele allüksusele on lipu annetanud reservohvitseride kogu.
Pärast lipu annetamist jäi Vabaduse väljakule kella 16-ni avatuks jalaväebrigaadi tehnika ja relvanäitus.
1.jalaväebrigaadi koosseisu kuulub elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon, Kalevi pataljon, kus saavad soomusmanöövervõime väljaõpet ajateenijad ning tagalapataljon. Kaitseväe uue arengukava kohaselt hakkavad praegu Kirde Kaitseringkonna koosseisu kuuluvad suurtükiväe-, õhutõrje- ja pioneeripataljon alluma 1. jalaväebrigaadile, selle aasta teisel poolel liigub Tapale ka 1. jalaväebrigaadi staap. Koos Võrus paikneva 2. jalaväebrigaadiga saavad neist kaitseväe peamised manööverüksused.