Täna algas Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes Läänemere riikide
sõjakoolide konverents. Konverentsil võtavad erinevate sõjakoolide kadetid
ja ohvitserid vaatluse alla hetkel aktuaalsed teemad.
Töögruppides arutletakse selle üle, miks noored üldse tahavad saada ohvitseriks, kuidas värvata rohkem naiskadette, kuidas teha ohvitserikarjääri atraktiivsemaks. Kõne all on ka asümmeetriline sõda ja ohvitseri ettevalmistus selleks. “Erinevatel riikidel on nii ühiseid probleeme kui erisusi,” ütles kolonel Aarne Ermus, KVÜÕA ülem. “Samas ongi selline ühistegevus ellu kutsutud kogemuste jagamiseks, nii õnnestumiste, kui ebaõnnestumiste,” lisas ta.
Kahepäevasel konverentsil osalevad ohvitserid ja kadetid Eestist, Taanist,
Soomest, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Rootsist ja Saksamaalt.
KVÜÕA on rakenduskõrgkool, mille lõpetanud saavad rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Alates käesolevast õppeaastast on tulevastel ohvitseridel õpingute jooksul võimalik lisaks senisele jalaväe-, õhutõrje-, logistika-, side-, suurtüki-, tagala- ja pioneerierialale koostöös Lennukolledžiga spetsialiseeruda õhuväeohvitseriks. 2005. aastast alates on sõjakoolis võimalik omandada magistrikraad.
KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli ohvitserihariduse esimese astme ehk kolmeaastase põhikursuse lõpetanud on pädevad teenima kaitseväes ja Kaitseliidus rühmaülematena ja kompaniiülema abidena. Sõjaväelise kõrghariduse teise astme, magistriõpingute jooksul valmistatakse juba teenistuskogemustega ohvitserid ette teenistuseks väeosade staapides.