Täna, 9. jaanuaril tähistab Vahipataljon oma loomise 81. aastapäeva.
Vahipataljoni aastapäeva tähistamine algas väeosas 8.30 piduliku rivistusega. Alates kell 8.15 kuni 13.00 on pataljonis lahtiste uste päev, kus ajateenijate sugulased ning sõbrad võivad tulla neid külastama ja tutvuma olmetingimustega kasarmus.
Vahipataljoni kutsutakse sageli Presidendi Kaardiväeks ja selletõttu on välja kujunenud kena traditsioon pataljoni aastapäeval meenutada riigikaitse kõrgemat juhti, kelle teenistuses pataljoni auvahtkond on olnud. Kell 10.30 asetavad Vahipataljoni esindajad pärja Metsakalmistule president Lennart Meri hauale.
Pidulik päev kulmineerub kell 18.00 Susi hotellis pataljoni ülema piduliku vastuvõtuga. Pataljoniülem major Rasmus Lippur ja Tallinna Garnisoni viimane komandant kapten Madis Morel annavad üle pataljoni ning garnisoni teenetemärgid. Samuti autasustatakse aukirjade ja meenetega tublimaid kaitseväelasi ning teenistujaid.
Vahipataljoni juurde loodud Tseremoniaalteenistuse allohvitser-instruktorile antakse üle spetsiaalne tseremoniaalallohvitseri sau. Samasugune sau on kasutusel Briti väeosades ja seda kasutatakse riviõppe läbiviimisel sammude ja relvavõtete korrigeerimiseks. Sellest sauast saab traditsiooniline tseremoniaalallohvitseri töövahend ning ametitunnus.
Väliskülalistest osalevad vastuvõtul Vahipataljoni sõprusväeosa Soome Kaardiväe Jäägrirügemendi esindajad ja mitmed välisriikide sõjaväeatašeed.
Vahipataljon loodi ametlikult 9. jaanuaril 1919. a. Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti ka matuse -, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Ka presidendi Kadrioru lossi vahtkonna pani välja Vahipataljon.
Vahipataljon koolitab põhiliselt jalaväeüksusi, aga ka side-, staabikaitse- ja sõjaväepolitsei üksusi. Vahipataljon täidab ka riiklikke tseremoniaalülesandeid.