Milani relvameeskonna sihtur reamees Jürgen Palkman ütles, et Milani laskmine oli senise ajateenistuse üks tähtsamaid päevi. Tema sõnul on lasu õnnestumisel tähtis meeskonnatöö, kuid otseselt sõltub raketi tabamus just sihturi külmast närvist ja kindlast käest.
„Eeldasin, et reaalne laskmine saab olema palju raskem kui tegelikult oli. Päästikule vajutades oli adrenaliinitase kõrge ja väike hirm ikka sees – ei teadnud, kas saan pihta või mitte. Kuid kõik läks hästi ja sihtmärk sai hävitatud,“ ütles reamees Palkman.
Lahinglaskmiste eel harjutasid tankitõrjujad relvasüsteemi käsitsemist, alustades Milani ohutustehnikast ja lõpetades laskmise harjutamisega simulaatoril, kus ajateenijad pidid tõestama, et on lahingraketi laskmiseks valmis. Tankitõrjekompanii ülema leitnant Margus Kallo hinnangul on lahingraketi teele saatmine ning selle sihtmärgini viimine reaalsuses märksa lihtsam kui simulaatori peal.
„Simulaatoril saime luua erinevaid olukordi, nii ilma kui ka vastase osas ning ülesanded, mida sõdurid pidid mänguliselt täitma, olid palju keerulisemad kui reaalsetel lahinglaskmistel polügoonil,“ ütles leitnant Kallo. „Täna oli meie peamine eesmärk anda sõduritele reaalse lasu sooritamise kogemust. Olin kindel juba enne laskmist, et iga meeskonna rakett tabab sihtmärki.“
Viru jalaväepataljon valmistab ette reservväelasi jalaväe ja tankitõrje õppesuundadel. Jalaväe õppesuunal saavad väljaõppe kõik jalaväe erialad – laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne, tankitõrje õppesuunal antakse väljaõpe kesk- ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele. Mõlemal õppesuunal kuulub eriline koht lasketehnilisele ettevalmistusele ja lahinglaskmistele. Praegu on Viru jalaväepataljonis väljaõppel üle 380 ajateenija.