Kolmapäeval, 21. jaanuaril harjutasid diviisi 1. jalaväebrigaadi, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide sihtüksuse Dakota meedikud koostööd masskannatanute olukorras. Harjutus kinnitas kaitseväemeedikute kriisivalmidust ning tõhusat koostööd, seal hulgas ka tsiviilmeditsiiniga.
„Erialased oskused, stressitaluvus ja kiirus on vormikandjatest meedikutel heal tasemel, selles me ei kahelnudki. Harjutuse eesmärk oli luua olukord, mille lahendamiseks pidid Tapa linnaku Eesti ja liitlasriikide meedikud oma võimekused liitma ning tegutsema ühtse meeskonnana,“ ütles harjutuse üldjuht, 1. jalaväebrigaadi staabi meditsiiniohvitser kolonelleitnant Lauri Bender ja lisas, et kokkuvõttes võib tulemusega rahule jääda. „Tekitasime olukorra eskaleerimisega neile võimalikult palju ebamugavust ning õpikohti. Oli väga hea meel näha, kuidas nelja riigi spetsialistide vaheline koostöö hakkas kiiresti sujuma.“
Harjutuse stsenaariumi järgi toimus Tapa linnaku erinevates osades väikese vahega mitu vahejuhtumit, mille tagajärjel tekkisid kannatanud liitlaste lahingugruppi kuuluvas Prantsuse armee üksuses ning seejärel ka Eesti ja Ameerika Ühendriikide üksustes. Olukorra lahendamiseks käivitati kriisiplaan, mille järgi igas sündmuskohas toimus vigastatute triaaž ja neile anti esmaabi. Liitlaste lahingugrupi meedikud panid püsti ajutise raviala terve linnaku jaoks, kuhu koguti vigastatud transpordieelseks stabiliseerimiseks. Kannatanute suure arvu tõttu koondasid linnaku meedikud jõud ja ressursi. Kokku toodi ravialale lühikese aja jooksul 27 patsienti, kellest 12 vajas vältimatut abi. Raskes seisundis patsientide haiglasse transportimiseks kaasati harjutusse ka tsiviilkiirabi.
„Individuaalselt oleme oma oskustes ja hakkamasaamises väga enesekindlad, mis võib olla rahvusvahelises keskkonnas petlik ning ohtlik. Harjutus andis meile võimaluse teha kindlaks, et meedikute vahel ei ole barjääre, me kõik järgime samu protokolle ja protseduure, ning oleme valmis jõud kokku panema. Olukord, mille lahendamisega me saime üsna edukalt hakkama, andis häid juhiseid ja parema arusaama sellest, kuidas vajadusel tegutseda,“ ütles linnaku haavatute raviala juht, Ühendkuningriigi üksuse arst major Paddy Carslake.
Prantsuse üksuse arsti kapten Baptiste’i sõnul andis mugavustsoonist väljas tegutsemine väärtuslikku kogemust. „Üksuste siseselt on ka kõige keerulisemate olukordade lahendamine üpris lihtne. Protseduurid on kinnistatud ja ressursid on teada. Teine lugu on olla kriisi lahendamisel osa rahvusvahelisest meeskonnast: ravikohas rollide jagamine, koostöö käima panemine jne. Minu hinnangul saime väljakutsetega hästi hakkama ja tekkis kindlustunne, et vajadusel on meditsiinipersonali koostöö heal tasemel,“ ütles kapten Baptiste.
