Kaitseväe juhtaja viitseadmiral Tarmo Kõuts osales täna Tartus Emajõe ääres Vabaduse pargis Kalevipoega kujutava Tartu vabadussamba avamistseremoonial.
„Kalevipoja kujusse on Kreutzwald sisse kirjutanud meie rahva tahte ja iha oma riigi järele, meie eepos jutustab paljuski tahtest ja järjekindlusest. Maailm tunneb Eestit ja meie inimesi just nende omaduste järgi,“ ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts vabadusmonumendi avamisel. „84. aastat tagasi, esimesel Võidupühal oli meil nii kõva tahe, et Eesti suutis oma riikliku iseseisvuse eest edukalt võidelda kahel rindel, toona seisid Eesti väed kindlalt Võnnu all ja Viru rindel.“
Kaitseväe juhataja märkis, et mõõgaga Kalevipoeg on võimas sümbol, mis toimib ka tänapäeval ja on täiesti ajakohane. Kalevipoja kuju kannab sama ideoloogiat nagu kannavad Eesti meeskodanikud. Kalevipoeg on rahulikult oma riiki üles ehitav, rahva elujärge parandav sangar, kel on adrakured peos ja mõõk vööl. Täpselt nii nagu ka kaitseliitlased ja reservväelased, kes edendavad Eesti elu rahuliku ülesehitustöös, ent kellel on ülekantud tähenduses mõõk alati vööl.
Kalevipoega kujutavalt vabadusmonumendilt eemaldas katte Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel.
Jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon kaitseväelased tulistasid vabadusmonumendi avamise puhul kahurist kolm aupauku.
Tartu vabadussammas on üks kuulsamaid Vabadussõjas langenud kagelaste mälestuse jäädvustusi, mis avati esmakordselt Emajõe ääres 1933. aastal A. Adamsoni poolt loodud Kalevipoega kujutava pronksskulptuurina. 1950. aastal võeti kuju maha ja selle edasine saatus on ebaselge. Uue kuju on modelleerinud skulptor Ekke Väli, võttes eeskujuks vanad fotod mälestusmärgist.