Kaitseväe veebli ülemveebel Siim Saliste sõnul on Eesti kaitseväe karjäärimudel, kus professionaalsete allohvitseride kõrval teenivad ajateenijatest allohvitserid näidanud ennast elujõulise ning tulevikku vaatavana.
„Norra ja Rootsi on täna taasloomas oma allohvitseride korpust ja otsivad sobivat karjäärimudelit. Et ka nende kaitsevägi tugineb suures osas reservväel, siis on Põhjamaadel, mida meilt õppida,“ ütles Saliste.
Reedeni kestva seminari raames saavad allohvitserid ülevaate Eesti ajaloost, kaitseväe ülesehitusest ja väeliikidest. Samuti tutvutakse üksteise karjäärimudelite, allohvitseride korpuse toimimispõhimõtetega ning külastatakse kaitseväe lahingukooli Võrus, kus saavad väljaõppe Eesti allohvitserid. Samuti tutvutakse Kuperjanovi jalaväepataljoni väljaõppevaimaluste ning Nursipalu harjutusalaga.
Seminarist võtavad osa Norra, Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Saksamaa allohvitserid ning Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse ja NATO Euroopa vägede kõrgema väejuhatuse veeblid.
Allohvitserid toimivad kaitseväes omamoodi vahelülina ohvitseride ja sõdurite vahel. Seetõttu kutsutakse neid tihti ka “kaitseväe selgrooks”. Allohvitserid jagunevad noorem- ja vanemallohvitserideks.
Allohvitseri kutse ja karjääri põhimõte on saavutada vajalikud oskused ja teadmised ning saada heaks spetsialistiks praktilise teenistuse käigus sisekorra, väljaõppe, tehnika, varustuse, relvastuse või administratiivtöö alal.
Allohvitseri väljaõppe eesmärgiks on anda vajalikud baasteadmised ja oskused, mida ta edasise teenistuse käigus kogemuste abil ja iseseisva enesetäiendusega edasi arendab.