„Leitnant Julius Kuperjanov on Vabadussõja kangelase ja eeskujuliku ohvitserina oluline nii Kuperjanovi jalaväepataljonile kui ka kaitseväele üldiselt. Tema haavata saamine Paju lahingus ja surm haavadesse kriipsutab aga veelgi alla neid sõjaväelisi väärtusi, millega ta elas – julgus, pealehakkamine, juhtimine eesliinilt ning taktikaline vaist. Kuperjanovlased ei ole neid väärtusi unustanud,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Tõniste.
Pärja leitnant Kuperjanovi hauamonumendile asetas Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Toomas Tõniste, austusavalduseks oli üles rivistatud Kuperjanovi jalaväepataljoni liputoimkond ning mälestuspalvuse väejuhile pidas pataljoni kaplan leitnant Anna-Liisa Vaher.
Leitnant Julius Kuperjanov, Kuperjanovi partisanide pataljoni looja ja Eesti väejuht Vabadussõjas, sai 31. jaanuaril 1919. aastal Paju lahingus surmavalt haavata ja suri 2.veebruaril Tartus.
11.veebruaril, 1919 kirjutas tollane Päewaleht: “Kuperjanow! See on nimi, mis ilma eel-ja järelseletuseta tulewastele eestlastele palju ütleb, sest kadunu on enam kui 700 aasta järele esimene Eesti kangelane, ja kui niisugune on tal Eesti ajaloos oma hiilgekoht.“