Kaitseväe kümne aasta arengukava raames on sõjaväelogistika reform jõudnud edukalt lõpuni ning endine logistikakeskus kannab selle aasta augustist juba varustusvalitsusele väärilist nime – toetuse väejuhatus,” ütles toetuse väejuhatuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe.
Kindralmajor Rudolf Reimann sündis 18. jaanuaril 1884. aastal Tartus. Aastatel 1897-1899 õppis ta Torma kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903. aastal astus Reimann vabatahtlikuna Vene tsaariarmeesse, kus ta jõudis oma karjääris 1917. aastal alampolkovnikust diviisi intendandiks. 28. detsembril 1917 tuli Reimann 1. Eesti jalaväediviisi intendandiks. 11. novembril 1918 määrati ta varustusvalitsuse ülemaks.
Polkovnik Reimann lahkus tegevteenistusest omal soovil 1920. aastal, kuid juba 1923. aastal kutsuti ta uuesti tegevteenistusse. Ta oli sõjaministri vanemkäsundusohvitser, sõjakooli lektor ja kindralstaabi kursuse dotsent sõja-administratsiooni alal. 1924-1929 jätkas Reimann teenistust Sõjaministeeriumi Korraldusvalitsuse ülemana. 1932. aastal ülendati ta kindralmajoriks. Reimann suri 16. septembril 1946. aastal Tallinnas.
Pidulikul tseremoonial osaleb ka 1913. aastal Peterburis asutatud üliõpilaskorporatsioon Rotalia, kelle vilistlane kindralmajor Reimann oli.