„Tõime alla kaks lennukit, ühte vigastasime, ka maasihtmärgid said ohtlikke tabamusi,“ võttis laskmispäeva kokku lahinglaskmiste läbiviija, õhutõrjekooli kursuse ülema ülesannetes nooremleitnant Karl Õunapuu.
Hommikust lõunani lasi paarkümmend õhutõrjujat kahuri abirelvast pooleteist meetriseid mudellennukeid, seejärel suunati kahurite torud madalamale ning sihiks võeti poolekilomeetri kaugusel asunud maasihtmärgid.
Enne laskmiste sooritamist treenisid eriala omandamist alustanud meeskonnaülemad vajalikke oskusi simulaatoril. „Simulaator on rohkem nagu arvutimäng, päris laskmistel on reaalne sihtmärk, reaalsed tabamused ning reaalsed tagasilöögid,“ rääkis õppur Andres Tooming, kes juba kuuaja pärast hakkab oma meeskondi treenima ning saadud kogemusi ning kinnistatud oskusi reakoosseisule edasi andma.
ZU 23-2 on 23-mm kaliibriga kaheraualine õhutõrjekahur, mille meeskonda kuulub seitse kaitseväelast: meeskonnaülem, sihtur, suunaja, kaks laadurit, sidemees ja autojuht. 950 kg kaaluva õhutõrjekahuri põhiülesanne lahingus on tõrjuda vastase madalalt lendavaid õhuründevahendeid.
Lisaks õhutõrjekahurid ZU-23-2, hüüdnimega Sergei, kuuluvad tänase õhutõrjepataljoni relvastusse raketikompleks Mistral ning mobiilne tulejuhtimis- ja eelhoiatusradar Giraffe.
Õhutõrjepataljonis õpivad ajateenijad tegutsema õhutõrjerelva meeskondades, samuti õpitakse tundma erinevaid õhuründevahendeid.
Õhutõrje ülesandeks on vastase õhuründevahendite – lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite – tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite abil.