Logistikapataljoni aspirandi Heiki Mölli sõnul usub ta, et saab eluks kaasa väärt juhtimiskogemuse, sest koolis õpitut tuleb hiljem ka praktikas oma väeosas rakendada. „Esialgne ettekujutus kuidas rühm hästi toimima panna ja oma kogutud teadmisi edasi kanda on juba tekkinud,“ lisas Möll.
Sel nädalal avaldatud ajateenistuse arvamusuuringus tõid vastanud ajateenistuse juures välja nii hea sõjalise ettevalmistuse kui ka eluks vajalikud oskused. 19% vastanuist märkisid vajalike sõjaliste oskustena relva käsitsemist, topograafilisi teadmisi ja tulejuhtimisoskust.
Suurtükiväe tulejuht aspirant Erki Põldoja tuli Lahingukooli teadmisega, et tema tulevane ülesanne jalaväge tulega toetada. „Loodan kursuselt saada hea meeskonnatöö korraldamise praktika, mida mul läheb edaspidi ülikoolis õpitaval erialal.“
Ajateenistuse arvamusuuringus pidas 15% oluliseks enda füüsilist arengut ja oskust tulla toime rasketes oludes. 12% vastanuist tõstis esile meeskonnatöö kogemust ja teistega arvestamise oskust.
Kuperjanovi pataljoni miinipildurist aspirant Eero Evert uuris juba enne ajateenistusse tulekut varem reservrühmaülemaiks õppinud sõpradelt Lahingukooli kursuse kohta ning tuli ajateenistusse kindla sooviga aspirandikursus läbida. „Lõpetasin mullu ülikoolis keskkonnatehnoloogia ning head meelt teeb see, et õpetamine siin on nagu ülikoolis: antakse teadmised ja igaühest endast sõltub kuidas ta neid teadmisi enda kasuks ära kasutab.“
Seitsme nädala pikkusel kursusel omandavad aspirandid jalaväe rühmaülema baasteadmised – õpivad juhtimise üldaluseid, ohvitserieetikat, rakenduspedagoogikat, taktikalisi teadmisi, käsuandmist rännaku, rünnaku, kaitse ning viivituse planeerimisel ja läbiviimisel, relvastust, tulejuhtimist, pioneerindust, lahinguteenindustoetust, sõjatopograafiat ning mobilisatsiooniga seotud teemasid.
Kursus lõpeb 22.veebruaril. Edukalt lõpetanud saavad lõputunnistused ning reservohvitseride kursuse rinnamärgid. Reservrühmaülemate baaskursust ajateenijatele korraldati esmakordselt 1997. aastal reservohvitseride kursusena.