Kaheksa Eesti õhuseirajat lendavad täna, 12. novembril Leetu, et asuda täitma valveteenistusülesandeid Karmelava lähedal asuvas Balti regionaalses õhuseirekeskuses.
Kuus Eesti õhuseireohvitseri ja kaks allohvitseri vahetavad välja Karmelava lähedal asuvas õhuväebaasis kuuekuulises teenistuses olnud eelmise vahetuse. Õhuseirajad lendavad teenistusse õhuväe lennukiga AN-2.
Kuna BALTNETi projekti raames loodud Balti riikide rahvuslikes seirekeskustes kasutatakse ühtseid tööprotseduure, asuvad Karmelavasse saabunud Eesti õhuseireohvitserid juba homme õhuseirekeskuses teenistusse. “Kõik saabunud õhuseireohvitserid on siinsesse töökeskkonda juba esimeste päevadega väga sujuvalt sisse elanud. Adapteerumist hõlbustab kindlasti asjaolu, et töös kasutatavad protseduurid ja fraseoloogia on kõikides Balti seirekeskustes samad,” ütles regionaalse õhuseirekeskuse ülema asetäitja väljaõppe alal leitnant Riivo Valge.
Kolme Balti riigi BALTNETi ühisprojekti raames loodud Leedus asuvas regionaalses õhuseire koordinatsioonikeskuses alustati tööd 1999. aasta kevadel, nüüdseks on seal Leedu ja Läti kaitseväelaste kõrval ametit pidanud juba neli vahetust Eesti õhuseireohvitsere.
Regionaalse õhuseirekeskuse peamiseks ülesandeks on radarsensoritelt kogutud vaatlusandmete ühitamine üheks õhuruumipildiks ja kõikide Balti õhuruumis viibivate õhusõidukite identifitseerimine.
Baltimaade regionaalne õhuseirekeskus renoveeriti 1998. aasta alguseks, seejärel paigaldati USA kompanii Lockheed Martini riistvara ja installeeriti õhuseireoperatsioonideks kasutatav tarkvara. Nii kasutatavaid programme kui ka protseduure on töö käigus pidevalt modifitseeritud, nüüdseks on tagatud suuremate tõrgeteta töö.
Kõigi kolme Balti riigi õhuseireohvitseride treeningut ja ühiste protseduuride loomist alustati 1999. aasta kevadel. Pidevat valveteenistust alustati 6. juunil 2000. aastal.
Identifitseerimiseks võidakse kasutada erinevaid meetodeid, kõige efektiivsemaks ja vähem töömahukamaks on õhuruumipildi võrdlemine õhuruumikasutajate poolt esitatud lennuplaanidega. Juhul kui õhuruumi sisenenud lennuki kohta puudub lennuplaan või muudest allikatest pärinev info, peaks NATO protseduuride järgselt kasutama visuaalset identifitseerimist hävitajate poolt.
Ühisesse Baltimaade õhuseirevõrku on nüüdseks ühendatud lisaks tsiviillennuliikluse juhtimiseks kasutatavatele sekundaarradaritele ka Läti ja Leedu õhuväe primaarradarid.
Eesti on esimene Balti riik, kus tajuti vanade analoogradarite tehnilise täiendamise tulemuste küsitavust ja otsustati osta täiesti uus kolmedimensionaalne kaugvaatlusradar. Selle soetuseks teostati edukalt hankekonkurss mille võitis USA firma Lockheed Martin.