21. septembril õppuse Baltic Eagle 2002 piduliku rivistuse kõnes avaldas Vabariigi President Arnold Rüütel heameelt kolme Balti riigi praktilise sõjalise koostöö laabumise üle.
“Just need, sõdurite higi, vaeva ja loobumisi nõudvad igapäevased jõupingutused, mite kõlavad deklaratsioonid viivad meid üheskoos julgeolekupoliitilise peaeesmärgini – NATO liikmestaatuseni,” ütles president Rüütel.
Vabariigi President rõhutas samas, et NATOga ei liitu mitte pelgalt kaitsevägi, vaid kogu riik ja rahvas ning tänas kõiki õppuste piirkonna kohalikke elanikke ja maaomanikke mõistva suhtumise ja toetuse eest. “Kui meil on tugev ja hästi väljaõpetatud kaitsevägi, siis on kindel, et meie maadel ei talla kunagi vaenulik sõdurisaabas,” ütles president Rüütel.
Õppuse Baltic Eagle 2002 lõpurivistusel annetas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts kaitseväe teenetemärgid kolmele kõrgele välisriigi ohvitserile Eesti kaitseväele osutatud teenete eest. Teenetemärgid said 3. Jüüti brigaadi ülem, õppusel brigaadiülemaks olnud Taani kaitseväe kolonel Per Ludvigsen, õppuse vahekohtunike ja hindajate meeskonna ülem Rootsi kaitseväe kolonelleitant Leif Carlson ning Balti Pataljoni ülem Leedu kaitseväe major Darius Petryla.
Baltic Eagle 2002 oli selle aasta suurim Eestis toimunud Balti riikide ühisõppus ning seega oluline üritus näitamaks meie valmisolekut liitumisel NATOga.
Õppuse Baltic Eagle 02 peaeesmärgiks oli hinnata mitmerahvuselise pataljoni BALTBAT väljaõppe taset ja harjutada staabitööd vastavalt NATO protseduuridele. Lisaks said Eesti ohvitserid kogemusi teenimiseks jalaväebrigaadi staabi koosseisus.
Baltic Eagle oli brigaadiõppus, kus lisaks Balti pataljonile tegutsevad õppusel kolme Balti riigi rahvuslike väeosade, ESTBATi, LATBATi ja LITBATi staabid, kes mängisid Balti pataljoni naaberüksusi pataljoni staabi tasemel. Brigaadi juhtisid Taani kaitseväe ohvitserid, brigaadi staabi töös osalesid ka Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelased.
Õppusel osales umbes 1500 kaitseväelast kolmest Balti riigist, Taanist, Soomest, USA-st, Inglismaalt, Saksamaalt, Norrast, Hollandist ja Rootsist ning ligi 200 liikurmasinat. Õppuse üldjuht oli kaitsejõudude operatiivülem kolonelleitnant Aarne Ermus.
Õppus viidi läbi 2. septembrist kuni 21. septembrini Kuusalu, Anija, Lehtse, Ambla, Saksi ja Kadrina valdades Harju-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Õppuse stsenaariumi järgi ründas vaenutsevaid pooli lahutavaid rahutagajaid üks konflikti osapool, mille peale rünnaku alla sattunud rahuvalvejõud viisid läbi erinevaid sõjalisi manöövreid ja operatsioone.
Baltic Eagle 02 viidi läbi kahes etapis. Esimeses etapis 2. – 13. septembril harjutati lahinglaagris BALTBATi üksuste (Eesti, Läti ja Leedu kompaniide) koostööd ning 14. – 20. septembril viidi läbi põhiõppus.