“Tänan teid kõiki, et olete valinud elukutselise sõjaväelase elu. See on
üks üllamaid võimalusi teenida oma riiki, teenida oma rahvast, teenida
neid eesmärke, millele Eesti ja meie liitlased toetuvad,” ütles president
Toomas Hendrik Ilves kohtumisel Afganistani peagi suunduvate Eesti
kaitseväe üksustega.
Kaitseväelastele kõnelenud riigipea vastas küsimusele, miks me ikkagi
Afganistanis, ühel kaugel maal, üldse oleme?
“Esiteks – mõelda ja öelda, et praeguses maailmas on meile kaugeid ja
meisse mittepuutuvaid riike, on muidugi üsna naiivne. On selge, et
Afganistanist pärit terrorism on kõige otsesemalt ja traagiliselt
puudutanud meie Euroopa ja Ameerika liitlasi ja seetõttu vähemalt kaudselt
ka meid. Ning Afganistanist teed alustanud narkolaadungid puudutavad meid
juba päris otseselt,” rääkis president Ilves. “Alles läinud nädalal saime
hoiatada, et kavandatake uusi terrorirünnakuid Euroopas, arvatakse, et
selliseid nagu korraldati Mumbais. Kuni organiseeritud terrorismi kolded
pole likvideeritud, jääb terrorism ohuks meile kõigile.”
Need ongi põhjused, miks Eesti kaitseväelased teenivad Afganistanis, ütles
riigipea, lisades: “Me soovime, et see maa muutuks stabiilseks, et sealt
ei lähtuks ohtu ei terrorirünnakute ega narkootikumide näol. Ning oluline
on ka meeles pidada, et Afganistanis täidame NATO liikmesriigina otseselt
oma kohustusi organisatsiooni kui terviku ees. Afganistani missioon on
kogu NATO, ja Eesti sealhulgas, julgeoleku kaitsmise operatsioon. Ja see,
kui paljud NATO-sse mittekuuluvad riigid (alates Soomest ja Rootsist ning
lõpetades Austraalia ja Gruusiaga) peavad samuti vajalikuks sellel
missioonil osaleda, näitab ilmekalt, kui paljusid puudutab ja mõjutab
Afganistan.”
President Ilvese sõnul ei ole kohane praegu rääkida NATO ja meie
partnerite võimalikest lahkumistähtaegadest Afganistanist, sest: “Täpsete
lahkumistähtaegade lubamine tõstab Talibani moraali ja usku, et kui nad
veel natuke vastu peavad, siis ongi võit nende. Ning vastupidi, suurendab
ebakindlust tsiviilelanikkonnas, kes pärast kolmekümmet aastat sõda peab
kõige olulisemaks stabiilsust.”
Mõistagi aga ei tähenda see, et missiooni olemus ajaga ei muutuks,
täiendas riigipea, kuna on täiesti reaalne, et mida enamates piirkondades
saame anda vastutuse julgeoleku eest üle afgaanidele, seda vähem vajame
lahinguüksusi ja seda enam peame panustama Afganistani sõjaväe ja politsei
koolitamisele ning tsiviilprojektidele, mis tähendavad töökohti,
kooliharidust lastele, arstiabi ja kõike muud seda, mis meie jaoks on
igapäevane, aga Afganistanis veel paraku kaugeltki mitte.
“Seega on meie kohus olla Afganistanis nii vähe kui võimalik, aga samas
täpselt nii kaua kui vajalik, sest keegi meist ju ei taha, et mõne aja
pärast tuleks sinna taas tagasi pöörduda võitlema terrorismi ja
narkokaubanduse vastu,” ütles president Ilves.
Ta meenutas nädal tagasi toimunud külastust Lõuna-Afganistanis Wahidi
patrullbaasi ja Camp Bastionisse ning sealseid kohtumisi Eesti
kaitseväelastega.
“Üldiselt ei kurdetud. Varustust saab muidugi alati paremaks muuta ja
minuga kaasas olnud kaitseministeeriumi kantsler ja kaitseväe juhataja ka
kinnitasid, et lähiaegadel saavad me kaitseväelased Afganistanis enda
käsutusse senisest modernsemad soomukid ning mehitamata luurelennukid, mis
tõstavad nii meie üksuse lahinguvõimet kui ka suurendavad teie
turvalisust,” ütles president Ilves. “Rääkisime ka kaitseväelaste
sotsiaalsete garantiide teemal. Selle edukast lahendusest sõltub, kui
kindlalt saavad end tunda Eesti kaitseväelased Helmandi provintsis ning
kui kindlad nad võivad olla enda ja oma lähedaste tuleviku suhtes.
Parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees ja kaitseministeeriumi kantsler
avaldasid mõlemad lootust, et veel praegune parlamendikoosseis suudab osad
vajalikud muudatused seadusandluses vastu võtta.”
Lõpetuseks sõnas riigipea kaitseväelastele, et iga sõjamees teab, kui
tähtis on raskel missioonil perekonna ja lähedaste toetus: “Seetõttu
soovin kõikidele teie lähedastele kannatlikkust ja palju energiat teie
toetamiseks!”