Reedel, 8. augustil toimus Eesti sõjamuuseumis kaitseväe diviisi veebli vahetustseremoonia, mille käigus andis senine diviisi veebel staabiveebel Andreas Rebane teenistuskohustused üle staabiveebel Helari Pilvele.
„“Võiduks valmis kaitsevägi“ vajab lisaks uutele võimetele professionaalseid ja motiveeritud riigikaitsjaid. Kvaliteetse väljaõppe läbiviimine ja vajaliku pädevuse saavutamine, igal tasemel initsiatiivi ilmutamine, lahingudistsipliini hoidmine ja ühiste väärtuste järgimine on vaid mõned märksõnad, mille ühine nimetaja on võitlustahe ning mille kasvatamisega tuleb eriti meil, allohvitseridel rohkem vaeva näha – see on pidev ja lõputu töö,“ ütles diviisi veeblina teenistust alustav staabiveebel Helari Pilve.
Staabiveebel Pilve alustas ajateenistust 1993. aastal Kuperjanovi pataljonis. Eelnevalt on ta teeninud 1. jalaväebrigaadis Viru jalaväepataljoni veeblina, Kõrgema Sõjakooli veeblina ning erinevatel ametikohtadel rahuoperatsioonide keskuses ja Balti pataljonis. Staabiveebel Pilve on läbinud vanemallohvitseride tasemeõpped kaitseväe lahingukoolis, Ameerika Ühendriikide maaväe vanemallohvitseride akadeemias ja Balti Kaitsekolledžis. Staabiveebel Pilve on osalenud missioonidel Iraagis, Bosnias, Liibanonis ning teeninud NATO kirdekorpuse staabis. Diviisi veebliks asus staabiveebel Helari Pilve diviisi 2. jalaväebrigaadi veebli ametikohalt.
„Minule on osaks saanud harukordne võimalus kuuluda diviisi koosseisu ja panustada ühtse meeskonnana taasloodud diviisi esimeste aastate ülikiiresse arengusse, mille kogemust hindan väga kõrgelt. Olen andnud endast kõik igapäevateenistuses, et toetada ülema tahet, kavatsust ning üksusele antud ülesannete täitmist. Pikaajaline teenistus maaväes allohvitseride võtmeametikohtadel ja selge arusaam organisatsiooni väärtustest ning eesmärkidest toetab kindlasti minu järgmisele ametikohale püstitatud ülesannete täitmist,“ ütles diviisi veebli ülesanded üle andnud staabiveebel Andreas Rebane.
Staabiveebel Rebane on taasloodud diviisi esimene diviisi veebel. Ta alustas kaitseväeteenistust 1994. aastal Eesti Vabariigi siseministeeriumi sisekaitse operatiivrügemendis. Ta on teeninud 1. jalaväebrigaadis, Scoutspataljonis ja kaitseväe peastaabis veeblina ning lõpetanud kaitseväe lahingukooli ja Ameerika Ühendriikide maaväe vanemallohvitseride akadeemia. Staabiveebel Rebane on osalenud missioonidel Liibanonis, Bosnias, Kosovos, Iraagis, Afganistanis ja teeninud NATO Põhjadiviisi staabis.
„Rakendades seniseid teadmisi ja kogemusi ning läbi isikliku eeskuju suudaksime muuta tänase reservväe hoiakuid organisatsiooniüleselt samaaegselt ise õppides ja arenedes antud valdkonnas. Peamine eesmärk oleks jätkuvalt tagada, hoida ja arendada organisatsiooni järjepidevust läbi struktuuriüksuste veeblite juhtimisliini, mis hõlmab endas isikkoosseisu võidutahet, väljaõpet ning lahingulisi ettevalmistusi; relvastuse, tehnika ja varustuse seisukorda; lahinguteenindustoetuse ahelate valmisoleku, funktsioneerimise kontrolli ja puuduste identifitseerimist; koostööd liitlastega; kahesuunalise info liikumise teenistuse ja teenistustingimuste osas ning sotsiaalsete- ja teenistusprobleemide asjakohase informatsiooni liikumist,“ lisas staabiveebel Rebane.
Väe- ja struktuuriüksuse veebel kuulub üksuse juhtkonda ja allub vahetult väe- või struktuuriüksuse ülemale. Ta on vahelüli ülema ja isikkoosseisu vahel. Talle allub väljaõppe, distsipliini, eeskirjade, standardite, ohutustehnika ja individuaalse lahinguvalmiduse vallas väe- ja struktuuriüksuse isikkoosseis.
Eesti otsustas diviisi rajada 2022. aastal Madridi tippkohtumise järgselt ja tulenevalt halvenenud julgeoleku olukorrast. Valitsus otsustas diviisi loomise 8. detsembril 2022. Diviis täidab NATO poolt selgelt tuvastatud sõjalist vajadust. Kaitseväe diviis on esimese maailmasõja ajal 19.12.1917 Eesti rahvusväeosade juhtimiseks loodud 1. Eesti jalaväediviisi ja 21.11.1918 aastal Vabadussõja ajal loodud 1. diviisi õigusjärglane.
Diviis on kaitseväe juhataja käsuõigusega antud NATO käsuahelasse ja allutatud NATO Kirdekorpusele. Diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kahte peamist eesmärki – seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel. Diviisi kuuluvad nii Eesti kui liitlasriikide üksused. Eesti üksustest kuuluvad diviisi koosseisu 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, logistikapataljon, luurepataljon, suurtükiväepataljon ning staabi- ja sidepataljon.
