Kolmapäeval, 1. juulil toimus õhuväe Ämari linnakus lennubaasi ja õhukaitsedivisjoni ülemate vahetustseremoonia, kus lennubaasi juhtimise andis kolonel Maanus Nigul üle kolonelleitnant Katrin Tõugjasele ning kolonelleitnant Toomas Lents andis õhukaitsedivisjoni juhtimise üle major Kaarel Piirisalule. Tseremoonia käigus annetati õhukaitsedivisjonile ka üksuse lipp, mis ühtlasi tähistab divisjoni asutamispäeva.
„Ämari lennubaasi juhtimise ülevõtmine on minu jaoks väga suur au, kuid veel suurem vastutus,“ ütles lennubaasi uus ülem kolonelleitnant Katrin Tõugjas. „Kõigepealt sooviksin tänada kolonel Maanus Nigulit, kelle juhtimisel on Ämari arenenud tugevamaks, võimekamaks ja usaldusväärsemaks ning millele saavad kindlalt toetuda nii Eesti kui ka liitlased. Täna ma ei võta lihtsalt üle lennubaasi, ma võtan vastu au juhtida organisatsiooni ajal, mil meie julgeolekukeskkond muutub kiiresti ja nõuab pidevat kohanemist. Sõda Ukrainas, uued tehnoloogiad, mehitamata õhusõidukid, küberohud ja kasvavad ootused meie julgeolekule tähendavad, et meil ei ole luksust jääda paigale. Vastutus väljakutsetele sünnib just täna siin ja praegu läbi meie igapäevase töö – meie harjutamise, meie õppimise ja meie järjepideva enesearendamise kaudu,“ ütles kolonelleitnant Tõugjas.
„Tänan kogu Ämari lennubaasi meeskonda, meie liitlasi ja koostööpartnereid, kellega koos oleme viimastel aastatel tugevdanud nii lennubaasi kui ka Eesti ja NATO kollektiivkaitset. Neli aastat Ämari lennubaasi juhtida on olnud suur privileeg. Annan Ämari lennubaasi juhtimise üle kindlas teadmises, et lennubaas on professionaalsete ja pühendunud inimeste kätes ning valmis ka tulevasteks väljakutseteks. Suur aitäh usalduse, koostöö ja ühiste saavutuste eest. Olen kindel, et Ämari lennubaas jätkab uue baasiülema juhtimisel sama professionaalselt ja pühendunult ka edaspidi,“ ütles lennubaasi juhtimise üle andnud kolonel Maanus Nigul, kes jätkab oma teenistust õhuväe staabis.
Ämari lennubaasi ülem kolonelleitnant Katrin Tõugjas on teeninud kaitseväes 24 aastat. Alates 2023. aastast oli ta toetuse väejuhatuse staabiülem, enne seda õhuväe staabi logistikaosakonna ülem ja lennubaasi toetusgrupi (praegune õhuväe toetuseskadrill) ning lennuväljagrupi ülem (praegune lennuväljaeskadrill), samuti osalenud ühel välisoperatsioonil. Kolonelleitnant Tõugjas on lõpetanud lennuakadeemia ning omandanud magistrikraadi Läti kaitseväe akadeemias.
Lisaks annetas tänase tseremoonia käigus Õhuväe Ohvitseride Kogu õhukaitsedivisjonile lipu. Üksuse lipu taevasinisel taustal asetseb põhjakotkas, kelle küüniste vahel on kaheteraline mõõk ja riikkondsuse tunnus, mis sümboliseerivad õhuväe lendamist ja õhuülekaalu ning pidevat valmisolekut Eesti õhuruumi kaitseks. Lipp kinnitati lipuvardale lipunaeltega, mille lööjateks olid õhuväe ülem brigaadikindral Riivo Valge, kindralmajor reservis Vello Loemaa, kindralmajor reservis Valeri Saar, kindralmajor reservis Rauno Sirk, kolonelleitnant Toomas Lents, kolonelleitnant reservis Mark Trubok, õhukaitsedivisjoni staabiülem major Mikk Habakuk, õhukaitsedivisjoni veebel vanemveebel Argo Habakuk, õhukaitsedivisjoni 1. raketieskadrilli eskadrilliveebel veebel Henri Valma, 2. raketieskadrilli eskadrilliveebel vanemveebel Indrek Saviir ja õhukaitsedivisjoni reservväelane veebel Laas Koobak. Samuti löövad lipuvardale naela brigaadikindral Toomas Susi, brigaadikindral Mart Vendla, kindralmajor reservis Teo Krüüner ja brigaadikindral reservis Jaak Tarien.
„Meil saab olema kolm prioriteeti: reaalsed ja läbiharjutatud plaanid, iga õhukaitsedivisjoni liikme – tegevväelase, ametniku, ajateenija ja reservväelase – heaolu, kvaliteetne väljaõpe, murdumatu vaimne ja füüsiline vorm ning reaalne lahingvalmidus – heidutada, võidelda ja võita,“ ütles õhukaitsedivisjoni värske ülem major Kaarel Piirisalu.
Major Kaarel Piirisalu on teeninud kaitseväes 18 aastat. Ta on läbinud ajateenistuse 1. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljonis. Peale seda õppis Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses (KVÜÕA, praegune Kaitseväe Akadeemia), mille lõpetas 2. õhuväe põhikursuse parimana. Lisaks KVÜÕA-le on ta lõpetanud magistriõpingud sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudis cum laude’ga. Sel aastal omandas ta teise magistrikraadi Ameerika Ühendriikide õhuväe juhtimis- ja staabikolledžis. Major Piirisalu on teeninud õhuväe väljaõppekeskuses instruktorina, lennugrupis luureohvitserina, õhutoetuse eskadrillis õhutulejuhina, meeskonnaülemana ning peahindajana. Seejärel õhuväe staabi operatiivosakonnas. Major Piirisalu on osalenud ka välisoperatsioonil.
„Olen uhke selle üle, mida oleme kolme aasta jooksul ühtse meeskonnana õhukaitse arengusse panustades saavutanud,“ ütles õhukaitsedivisjoni juhtimise üle andnud kolonelleitnant Toomas Lents. „Täna tähistame õhukaitsedivisjoni kolmandat aastapäeva ja nüüdseks on Eestisse jõudnud väga moodne ning ennast lahingutes Ukrainas väga edukalt tõestanud keskmaa õhukaitse raketisüsteem IRIS-T SLM. Samuti on läbitud erinevat õhukaitsealast väljaõpet, õhukaitsedivisjonile on valminud kaasaegne taristu, on olemas võimekas tehnika ja masinad ning adekvaatne varustus ja relvastus. Suurte arenduste puhul ei piisa ideest, vaid vaja on järjekindlat tööd ning seda on ka üle kolme aasta tehtud. Samas väga palju tööd jätkub keskmaa õhukaitse arendamisel ka järgmiseks kolmeks aastaks ning kauemaks. Soovin uuele õhukaitsedivisjoni ülemale edu ja palju õnnestumisi,“ ütles kolonelleitnant Lents, kes jätkab teenistust Saksamaal Ramsteini õhuväebaasis paiknevas NATO õhuväe staabis.
Õhukaitsedivisjon loodi 2023. aasta 1. juulil. Õhukaitsedivisjon panustab Eesti Vabariigi õhuruumi puutumatuse tagamisse, planeerides ja teostades aktiivõhukaitse operatsioone. Õhukaitsedivisjoniga liituvad sel suvel ka ajateenijad. Õhukaitsedivisjon võttis hiljuti kasutusele hangitud mobiilsed õhukaitse-raketisüsteemid IRIS-T SLM, et hoida ära õhurünnakuid sõbralikele üksustele, olulistele objektidele ning Eesti elanikega piirkondades. Samuti piiravad õhukaitsedivisjoni raketipatareid vastase õhuründevahendite tegevusvabadust. Õhukaitse-raketisüsteemid on ühtlasi väga kiiresti ümberpaigutatavad, mis võimaldab reageerida olukorra muutumisele ja hetkevajadustele.
Ämari lennubaasi põhiülesanne on võtta vastu liitlaste lennuvahendeid ning toetada saabuvate liitlasüksuste formeerimist ja edasiliikumist (Reception, Staging And Onward Movement – RSOM) nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal. Ühtlasi toetada baasis paiknevate rahvuslike ja liitlasvägede operatsioone eesmärgiga kindlustada Eesti territooriumi ja õhuruumi kaitse. Ämari lennubaas on NATO Balti õhuturbe (Enhanced Air Policing – eAP) ühe lennuüksuse põhibaasiks Balti regioonis. Lennubaasi koosseisus olev 1. lennueskadrill teostab riigikaitselisi lennuülesandeid.
