„Tänane rivistus pole üksnes traditsiooni jätkamine ja ajalooliste seikade meelde tuletamine. See on austusavaldus just teile, möödunud aastal edukalt täidetud ülesannete eest,“ ütles major Kukk rivistusel.
Vahipataljoni aastapäevaüritused algasid juba eelmisel nädalal sportmängude, pataljoniülema vastuvõtu ning pärja asetamisega president Lennart Meri hauale.
Mittetulundusühingu Riigikaitse Rügement esindaja staabiveebel Vahur Hanko sõnul on vahipataljon Eestis enim riigikaitselaagrite korraldamist toetanud väeosa. Hanko lisas, et pataljoni külastavad õpilased imetlevad sõdurite professionaalsust ja tegevväelaste asjatundlikkust.
Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväpolitseiüksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab väeosa kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Alates eelmise aasta märtsist paikneb vahipataljon Miinisadama linnakus. Vahipataljonis läbivad sõduri baaskursuse ka hiljem mereväe laevadele teenima asuvad ajateenijad.
Vahipataljon loodi 9. jaanuaril 1919. a. Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas. Samuti täitis vahipataljon Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsiooni. Sõjavägede ülemjuhataja 1939. aasta käskkirjaga loetakse vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuari 1928. Vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega 1. veebruaril 1993. aastal.