Pidulikul rivistusel tänas vahipataljoni ülem major Kaido Sirman kaitseväelasi hea teenistuse eest ning soovis neile jõudu ja vastupidavust edasiseks. „Vahipataljoni teeb eriliseks juba loomisest alates kuulumine presidendi kaardiväkke. See ei ole pelgalt loosung, vaid see on staatus, mille üle oleme uhked,“ ütles major Sirman.
Presidendi kaardiväeks kutsutud vahipataljonil on traditsiooniks aastapäeval meenutada riigikaitse kõrgemat juhti, kelle teenistuses väeosa auvahtkond on olnud. Seoses sellega asetavad vahipataljoni kaitseväelased täna pärja president Lennart Meri hauale Metsakalmistul. Aastapäeval võtavad spordi- ja laskevõistlustel mõõtu väeosa kaitseväelased ja kutsutud külalised. Päev kulmineerub õhtul vahipataljoni ülema piduliku vastuvõtuga, kus antakse üle väeosa teenetemärgid ning autasustatakse tublimaid tänukirjade ja meenetega.
Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväpolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab pataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Vahipataljonis teenib praegu 382 ajateenijat ja 48 kaadrikaitseväelast.
Vahipataljon loodi 9. jaanuaril 1919. a. Kaitseliidu ülemäärase pataljoni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga ka matuse ning väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Samuti täitis vahipataljon Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsiooni. Vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega 1. veebruaril 1993. aastal.