Pataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras märkis aastapäeva kõnes, et sel nädalal avaldatud ajateenistuse arvamusuuringus jäi 2012. aastal reservi arvatud Vahipataljoni ajateenijatest tervelt 72 protsenti oma teenistusega väeosas rahule.
„Et pataljoni traditsioonid ei kustuks vaid jätkuks ka järgmised 85 aastat, soovin, et allüksuste ülemad hoiaksid oma alluvaid, õpetaks ja kasvataks ning juhiks neid targalt,“ ütles kolonelleitnant Teras.
„Sõdurid, kasutage oma ajateenistuse aega selleks, et omandada maksimum sellest, mis kaitseväel teile pakkuda on, sest ainult nii tagame ka tulevikus vaba Eesti ja pataljoni püsimise,“ lisas ta.
Pärgade asetamisega president Lennart Meri hauale Metsakalmistul meenutati riigikaitse kõrgemat juhti, kelle teenistuses väeosa auvahtkond on olnud. Pärja asetamisega nooremseersant Kristjan Jalakase hauale mälestati NATO operatsioonil Afganistanis langenud relvavenda, kes läbis oma ajateenistuse Vahipataljonis.
Aastapäeva üritused kulmineeruvad täna õhtul pataljoni ülema piduliku vastuvõtuga, kus antakse üle väeosa teenetemärgid ja autasustatakse tänukirjade ning meenetega hea teenistus- ja tööülesannete täitmise eest kaitseväelasi ning ametnikke.
Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväpolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Vahipataljonis teenib hetkel 430 ajateenijat ja 55 kaadrikaitseväelast.
Pataljon loodi 9. jaanuaril 1919. aastal Kaitseliidu pataljoni baasil korra hoidmiseks ja vahiteenistuse korraldamiseks Tallinnas. Samuti täitis väeosa Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsiooni.
Sõjavägede ülemjuhataja käskkirjaga 20. maist 1939 a. loetakse Vahipataljoni aastapäevaks 11. jaanuari 1928. Vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega 1.veebruaril 1993. aastal.