Katsete läbiviija kapten Tarmo Kompus rääkis, et tulenevalt mais kinnitatud uutele allohvitseride hariduse väljaõppe üldnõuetest, on tänavu alustavad vanemallohvitserid viimased, kes läbivad väljaõppe veel vana õppekava järgi.
„Juba sügisest paneme senisest rohkem rõhku juhtimisele, need, kes tulevad vanemallohvitseride kursusele 2016. aastal alustavad õpinguid aga juba uute õppekavade alusel,“ märkis Kompus.
Sisseastumiskatsetel panid vanemallohvitseride kursuse kandidaadid proovile oma füüsilise vastupidavuse ja sõjalised oskused. Lahingukooli õppima asumiseks on vaja läbida lahinguvarustuses viie kilomeetrine orienteerumisrada ning kolme kilomeetri pikkune kiirrännak. Samuti pidid vanemallohvitseriks pürgijad sooritama lasketesti.
Õppetöö algab vanemallohvitseride kursusel 4. augustil ja kestab 11 kuud. Esimese kahekümne nädala jooksul õpivad tulevased vanemallohvitserid Meegomäel rakenduspedagoogikat, relvaõpet, laskmist ning sõjalist juhtimist ja taktikat rühma tasemel.
Järgneval kolmeteistkümnel õppenädalal omandavad õppurid erialaseid teadmisi jalaväe-, pioneeri-, side-, suurtükiväe-, õhutõrje-, sõjaväepolitsei-, logistika-, õhuväe- või mereväe suunal ning sooritavad üheteist õppenädala pikkuse praktika. 39. vanemallohvitseride baaskursus lõpeb juunis 2014 piduliku lõpuaktusega.
Vanemallohvitseride baaskursusel saavad osaleda kõikide väeliikide vanemallohvitserid. Kursusel õppimise eeldus on läbitud nooremallohvitseri õpe. Kursuse lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme. Vanemallohvitseride koolitamist alustati Lahingukoolis 1993. aasta alguses.