Viru jalaväepataljon tähistas reedel, 19. detsembril Jõhvis jalutuskäigu ja rivistusega linna keskväljakul oma 108. aastapäeva.
„6. detsembril 1917. aastal loodi Vene revolutsiooni keerises meie pataljoni eelkäija, 4. Eesti jalaväepolk. Juba vähem kui aasta hiljem langes sellele üksusele haruldane au ja kohustus – astuda 28. novembril 1918. aastal alanud Vabadussõjas esimese üksusena Narvas võitlusesse Eesti iseseisvuse eest. Üle kahe nädala pidas 4. jalaväepolk võitlust endast kordades ülekaalukama vastasega, olles ise kehvalt relvastatud, varustatud ja mehitatud. Meie pataljoni eelkäijad võitlesid Vabadussõja algusest kuni lõpuni haruldase kohusetunde ja julgusega, mida toitis vabadusevaim ning usk õigusesse oma kodumaa pinnal vaba rahvana elada ,“ ütles Viru jalaväepataljoni pataljoniülem kolonelleitnant Margus Sander.
„Me peame olema tänulikud oma esiisadele nende ennastsalgava võitluse eest ja pidama meeles, et meil on vaja teha kõik, et olla nende väärilised. Täna olema meie need, kes peavad vajadusel võitlema ja võitma ning meil on meie eelkäijaga võrreldes palju eeliseid – me oleme hästi relvastatud, varustatud ja väljaõpetatud,“ lisas kolonelleitnant Sander.
Peale rivistust toimus Jõhvi Mihkli kirikus aastapäevateenistus, mille viis läbi pataljoni kaplan nooremleitnant Ago Rand ning kaitseväelinnakus ühine tavapärasest pidulikum lõunasöök.
Viru jalaväepataljoni eelkäija on 4. jalaväepolk, mis oli 1. diviisi väeosa. Alates 1928. aastast paiknes 4. üksikuks jalaväepataljoniks ümberformeerunud rügement Jõhvis. 1940. aasta juunis likvideeriti väeosa Nõukogude okupatsiooni ajal. 1992. aasta 22. mail taasloodi Jõhvis Viru jalaväepataljon, 4. jalaväerügemendi õigusjärglane. Tänapäeval kuulub väeosa diviisi 1. jalaväebrigaadi koosseisu ja valmistab ette reservväelasi jalaväepataljonidele.
