Viru jalaväepataljon tähistas reedel oma 95. aastapäeva marsiga pataljoni territooriumilt Jõhvi linna keskväljakule, kus toimus pidulik rivistus ning anti üle pataljoni rinnamärgid.
Pataljoni rivistusel tänas Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Eero Kinnunen kohalikke omavalitsusi ja linnarahvast toetuse eest ning lubas, et vajadusel on Viru jalaväepataljon nende jaoks alati olemas. Ka tutvutas pataljoni ülem väeosa uut embleemi, mis süvendab sidet Viru jalaväepataljoni ajaloolise eelkäijaga ning kutsus kõiki üles näitama lugupidavust end ümbritseva suhtes. Kolonelleitnant Kinnuneni sõnul tuleb järgmine aasta keerulisem, kui eelmine, mis tähendab, et teineteise eest tuleb rohkem hoolt kanda. “Meie väeossa on investeeritud sel aastal ning järgmisel aastal on investeeringud veelgi suuremad,” sõnas kolonelleitnant Kinnunen.
Viru jalaväepataljoni kaplan kapten Ott Aro meenutas pataljoni aastapäeval 4. jalaväerügementi. “95 aastat tagasi seisid siin rivis mehed, kel olid jalas viisud, seljas pahupidi pööratud kasukas ja käes kas kuskilt laenatud, leitud või varastatud relv.” Viletsast varustusest hoolimata suudeti vaenlane omal ajal tagasi lüüa. “Läbi ajaloo on suurriikidel olnud komistuskiviks väikerahvad, keda minnakse nii-öelda mütsiga lööma, kuid kelle väest tuleb vastu võtta üpris alandav kaotus,” sõnas kapten Aro. “Me oleme täna distsiplineeritud üksus ühtse relva ja vormiga, aga sellest hoolimata peate te kõik leidma endas seda väge, mis oli olemas meie esiisadel 95 aastat tagasi,” lisas kapten Aro.
Pärast linnasüdames toimunud rivistust ja rongkäiku oli kõikidel linnaelanikel võimalik osaleda väeosa avatud uste päeval, kus näidati huvilistele nii lahingtehnikat kui ka tutvustati sõdurielu ja kaasaegseid elamistingimusi.
Pataljoni aastapäeva tähistamine algas juba neljapäeval, mil kogu Viru pataljon viis läbi jalgsirännaku Ida-Virumaa ajaloolistes lahingupaikades Sinimägedes ja Mummussaare positsioonidel ning külastas Utria dessandi mälestusmärki. Rännaku eesmärk oli tutvustada ajateenijatele Eesti sõjaajaloo olulisi lahingupaiku ja kasvatada kogu pataljoni ühtekuuluvustunnet.
Viru jalaväepataljoni sünnipäevaks loetakse 6. detsembrit 1917, mil kapten Hendrik Vahtramäe formeeris pataljoni eelkäija 4. Eesti jalaväerügemendi. 1918. aasta aprillis saadeti polk laiali Saksa okupatsioonivõimude poolt. 4. Eesti polk taasloodi aga juba 21. novembril 1918 ning see tegutses kuni 1940. aasta juunini, mil väeosa likvideeriti Nõukogude Liidu poolt. Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist taasloodi Viru jalaväepataljon 22. mail 1992 oma esialgses paiknemiskohas Jõhvis.
Viru jalaväepataljon valmistab ette reservväelasi jalaväe ja tankitõrje õppesuundadel. Jalaväe õppesuunal saavad väljaõppe kõik jalaväe erialad – laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne, tankitõrje õppesuunal antakse väljaõpe kesk – ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele. Mõlemal õppesuunal kuulub eriline koht lasketehnilisele ettevalmistusele ja lahinglaskmistele. Praegu on Viru jalaväepataljonis väljaõppel üle 380 ajateenija.