Homme, 1. juunil kell 10 algaval pidulikul rivistusel antakse Viru Üksik-jalaväepataljonile üle väeosa mõõk.
Mõõga on sepistanud kaitseväe peainspektor kolonelleitnant Einar Laigna, kes saabub isiklikult mõõka üle andma.
Viru Üksik-jalaväepataljoni ülema major Neeme Kaarna sõnul hakatakse mõõka kasutama koos väeosa lipuga pidulikel sündmustel. “Võtame sellega vastu sõdurivannet ja lööme õppureid allohvitserideks,” ütles ta.
Kingitav mõõk on koopia 12.-13. sajandi Euroopa rüütlimõõgast. Selle tera on legeeritud terasest, käepide on palisandrist ja mustast tammepuust.
Mõõga ühele küljele on graveeritud “4. JVR”, mis tähistab Viru pataljoni ajaloolist eelkäijat 4. jalaväerügementi. 1917. aastal loodud rügement paiknes pärast ümberformeerimist Jõhvis nüüdse Viru ÜJP asukohas. Viru pataljoni peetakse neljanda rügemendi traditsioonide pärijaks ja seda tähistab ka mõõga teisele küljele kirjutatud “VP” – Viru pataljon.
Mõõga üleandmistseremoonia on ühtlasi Viru pataljoni ajateenijate lõpurivistus. Eeskujulikud sõdurid arvatakse juba samal päeval reservi.
Jõhvis asuv Viru Üksik-jalaväepataljon on maaväe väljaõppekeskus, mille põhiülesandeks on ajateenijate baasil jalaväe- ja tankitõrjeüksuste väljaõpe ja ettevalmistamine.
Väeosa sümboolika hulka kuulub ümmargune käiseembleem, millel on number neli ja kiri “VIRU”, ning väeosa lipp, kus on kujutatud kotkast hoidmas kilpi koos Narva kindluse kujutisega.