Täna tähistas lahtiste uste päeva ja piduliku rivistusega Jõhvi keskväljakul 93. aastapäeva Eesti idapoolseim väeosa, Viru jalaväepataljon.
„Jõhvi ja Viru pataljoni side on 82 aastat pikk ja seda ei ole kerge murda,” ütles pataljoni ülem major Janno Märk ajateenijatele rivistusel peetud kõnes. “Nii, nagu Viru pataljon on seotud Jõhviga, olete teie seotud oma isamaaga. Teenige julgelt ja südamega. Jätke oma teenistusega mulje, et siin elab rahvas, keda keegi murda ei saa.”
Aastapäeva puhul Viru pataljoni õnnitlema tulnud maaväe ülem kolonel Indrek Sireli sõnul kasvatatakse Jõhvis häid sõdureid. “Eelmise aasta Kevadtormil näitasid Viru ajateenijad hämmastavat sitkust ning pühendust,” kinnitas maaväe ülem.
Kolonel Sirel meenutas omaenda teenistusaega Viru pataljonis: „Kogemused, mida mina, noor ohvitser siit sain, need kaks aastat ja kaheksa kuud, mil ma siin teenisin, aitasid mul saada selleks inimeseks, kes ma täna olen,“ ütles maaväe ülem ja lisas, et Viru pataljonil on oluline koht kogu Kaitseväe süsteemis. „Viru pataljon toodab tervele kaitseväele tankitõrje reservüksusi, mis on väga tähtis esmase kaitse seisukohast. Samas on Viru pataljon kaitseväe idapoolseim väeosa ja oluline riikluse sümbol siin, Ida-Virumaal,“ ütles kolonel Sirel.
Viru jalaväepataljonis teenib 333 ajateenijat ning ligi 70 kaadrikaitseväelast.
Viru pataljoni eelkäijaks alates Vabadussõjast on 1917. aasta detsembris formeeritud 4. rügement, mis Vabadussõja alguses võttis vastu esimesed rünnakud punaarmee poolt ning mis hiljem paiknes Jõhvi linnas.
Viru jalaväepataljon taasloodi valitsuse määrusega 22. mail 1992 asukohaga Jõhvis. Pataljon paigutati okupatsiooniarmee raudtee-ehituspataljoni hoonetesse, kus väeosa paikneb tänaseni.
Õppekeskuse peamine eesmärk on õpetada välja jalaväe – ning tankitõrjeallüksusi.