Reedel, 22. juunil saabub Pärnusse Võidupüha ja Maakaitsepäeva tähistamisele Briti Kuningliku Laevastiku Sandown-klassi miinijahtija HMS PEMBROKE.
Briti miinijahtija ning Eesti Mereväe patrull-laev RISTNA ja Piirivalve patrull-laev VAPPER kohtuvad Pärnu lahel ning tulevad koos Kesklinna sadamasse, kus sildumine on plaanitud kell 10.00. Kesklinna sadamas võtab külalisi Suurbritanniast vastu Piirivalve orkester ning Üksik-vahipataljoni auvahtkond.
Pärast sadamasse saabumist käivad laevakomandörid ametlikel visiitidel Pärnu linnapea Einar Kelderi , garnisoni ülema leitnant Margus Rebase ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva ülema leitnant Kalle Ojaste juures, nagu näeb ette rahvusvaheline mereväe-etikett.
Võidupüha paraadil 23. juunil võib näha rivis nii Eesti kui ka Briti mereväelasi.
22. juunil kell 13.30 – 16.00 ja 23. juunil kell 13.30 – 17.00 on sõjalaevadega tutvuma oodatud kõik huvilised, laevad on külastajatele avatud.
Sõjalaeva visiidi juurde kuuluvad ka traditsioonilised vastuvõtud laevadel ja tutvumine linnaga. Jaanipäeval peetakse jalgpallivõistlus, kus osalevad Eesti ja Briti mereväelased ning Pärnu pataljoni meeskonnad.
Laevad lahkuvad Pärnust 25. juunil.
Vabadussõjas käigule otsustavat mõju avaldanud Suurbritannia sõjalaevastik saabus Tallinna reidile 12. detsembril 1918. aastal toetamaks Eesti võitlust oma iseseisvuse eest.
9.detsembril 1918. aastal suundusid Suurbritannia laevastikule Liepajasse vastu Eesti puksiiril “Reval” J. Laidoner ja meie miinilootsid, kes tõid laevad läbi tollal meres olnud ulatuslike miiniväljade.
Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Suurbritannia laeva ning üle 250 Eesti aluse.
Vastloodud Eesti Merejõududele oli tema esimestest võitluspäevadest peale väärika Briti laevastiku toetus oluline nii materiaalselt kui ka moraalselt.
3. jaanuaril 1919 andsid britid Eestile ajutiseks kasutamiseks nende poolt vallutatud 2 miiniristlejat, mis said uued nimed “Lennuk” ja “Vambola”.
1919.a. augustis annetati Vabariigi Valitsuse määrusega esimesed seitse Vabadusristi Briti ohvitseridele, kes olid abistanud Eesti sõjaväge. Üldse anti Briti kodanikele Vabadusriste 128 korral. Isikliku vapruse eest said risti 21 Briti meremeest.
Vabadussõja käigus alguse saanud koostöö jätkus ka rahuaastatel. Eesti mereväeohvitseride koolitamisel oli just Suurbritannial väga oluline osa. Meie Merejõudude kõige moodsamad laevad, tollase parima tehnilise varustatusega allveelaevad “Kalev” ja “Lembitu” ehitati samuti Suurbritannias.
Pärast Eesti Mereväe taasloomist on Suurbritannia laevad korduvalt külastanud Tallinna ning ka osalenud mereväeõppustel. Äsja lõppenud rahvusvahelistel mereväeõppustel US Baltic Operations 2001 tegutsesid Eesti sõjalaevad “Admiral Pitka”, “Wambola” ja “Kalev” ühes grupis samuti kui “Pembroke-gi” Sandown-klassi kuuluva miinijahtijaga “Grimsby”.
Eesti Mereväe patrull-laev RISTNA
Pikkus: 34 m
Laius: 5,6 m
Süvis: 1,8 m
Veeväljasurve 110 t
Kiirus: 15 sõlme
Relvastus: 2 RBU 1200 (reaktiiv-süvaveepommiheitja), 23 mm õhutõrjekahur, 12,7 mm kuulipilduja, miiniveeskamisseadmed, aktiiv- ja passiiv-allveeobjektide avastamise sonar
Meeskond rahuajal 10
Ehitatud 1957.a. Soomes, renoveeritud 1981.a.
Eesti Mereväele üle antud 1999.a. juulis.
Komandör: leitnant Peeter Ivask
HMS PEMBROKE
Briti Sandown-klassi miinijahtija
Pikkus 52,5 m
Laius 10,5 m
Süvis 2,3 m
Veeväljasurve 489 tonni
Ehitatud 1997.a., teenistusse asunud 1998.a.
Meeskond 34 ( 5 ohvitseri)
Ehitatud avamere miinijahtijaks.
Komandör: kaptenmajor Tom Russell
Piirivalve patrull-laev VAPPER
Pikkus 31,4 m
Laius 6 m
Süvis 2 m
Veeväljasurve 117 t
Kiirus üle 25 sõlme
Ehitatud Balti Laevaremonditehases, lasti vette 1. juunil 2000.
Komandör: nooremleitnant Jaan Rannamaa