Maaväe prioriteet on arendada kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ja territoriaalset toetusstruktuuri. Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.
Maaväe ülesanded
Rahuajal:
- korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase
- kinnistada väljaõppe abil kaitsetahet ja -valmidust
- osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega
- abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral
Kriiside korral:
- valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile
- tõsta valmisolekutaset
- alustada kas osalist või täielikku mobilisatsiooni
- luua tingimused liitlaste saabumiseks
Sõjaajal:
- kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele
- korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised riigisisesed ühendusteed
Maaväe lipp
Lipukangas on musta värvi, lipu keskel on kuldkollane sakmeline müür, millel kolm sinist sammuvat lõvi. Müüri taga on püstiasendis ülessuunatud teraga valge mõõk, mis märgib sõjalist valmisolekut ja kaitsetahet.
Väeliigi lipu annetas maaväele 17. augustil 2005. aastal Eesti Reservohvitseride Kogu.
Kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi allüksused õpetatakse välja kaitseväe eri väeosades ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist reservi brigaadi koosseisus. Brigaadi koosseisu kuulub ka kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon, mis on võimeline tegutsema koostöös NATO väeüksustega.
2. jalaväebrigaad on Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud Kaitseväe struktuuriüksus, mis asub Lõuna-Eestis.
