Maaväe prioriteet on arendada kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ja territoriaalset toetusstruktuuri.
Vajadusel peab maavägi abistama tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või inimtegevuse tagajärjel tekkinud katastroofide korral.
Maaväe üksused jagunevad relvaliikide järgi viieks – esindatud on jalaväe, pioneeri, suurtükiväe, lahinguteenindustoetuse ja õhutõrje relvaliik.
Maaväe moodustavad 1. ja 2. jalaväebrigaad.
1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustes. Brigaadi koosseisu kuulub ka kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon scoutspataljon.
Brigaadi allüksused õpetatakse välja Võru, Tapa ja Jõhvi linnakutes ja arvatakse pärast väljaõppe läbimist brigaadi reservkoosseisu. Brigaadi koosseisu kuulub ligikaudu 5000 inimest, keda koolitatakse välja eelkõige Lõuna-Eesti kaitsmiseks.
Rahuajal:
- korraldada väljaõpet ja tagada üksuste ettenähtud valmisolekutase
- kinnistada väljaõppe abil kaitsetahet ja -valmidust
- osaleda õppustel ja operatsioonides koos NATO ja teiste partneritega
- abistada tsiviilorganisatsioone loodusõnnetuste või katastroofide korral
Kriiside korral:
- valmistuda üleminekuks sõjaaja juhtimisstruktuurile
- tõsta valmisolekutaset
- alustada kas osalist või täielikku mobilisatsiooni
- luua tingimused liitlaste saabumiseks
Sõjaajal:
- kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust vastavalt kaitseplaanile ja seaduslike võimude ettekirjutustele
- korraldada liitlaste saabumist ja teha nendega koostööd, sealhulgas hoida käigus olulised riigisisesed ühendusteed
Lipukangas on musta värvi, lipu keskel on kuldkollane sakmeline müür, millel kolm sinist sammuvat lõvi. Müüri taga on püstiasendis ülessuunatud teraga valge mõõk, mis märgib sõjalist valmisolekut ja kaitsetahet.
Väeliigi lipu annetas maaväele 17. augustil 2005 Eesti Reservohvitseride Kogu.
