Luurekeskuse ülevaated olukorrast Ukrainas
Vaenlane meid ei üllata – Hostes non minum
Luurekeskuse põhiülesanne on tagada riigi sõjalise kaitse eelhoiatus. Mida vastane plaanib on kõige tähtsam küsimus, millele luurajad pidevalt vastust otsivad. Selleks analüüsitakse luurekeskuses erisuguseid vastase käitumismustreid.
Luurekeskuses on unikaalne võimalus teha vahetut koostööd paljude luureorganisatsioonidega üle maailma.
Luurekeskus
Tule ja anna oma panus luuresse ja julgeolekusse riigikaitse eesliinil!
Kui soovid olla üks meie seast ja teha huvitavat ning missiooniga tööd, vaata täpsemalt siit
MISSIOON: Anname otsustajatele luureinfot, mis tagab riigi sõjalise kaitse eelhoiatuse ja aitab meil saavutada vastase ees eelise kriisi- ja sõjaolukorras.
VISIOON: Kaitseväe luurekeskusel on meie regioonis tipptasemel ülevaade Venemaa relvajõududest, ta annab liitlastele ja otsustajatele adekvaatse sõjalise eelhoiatuse ning suudab kujundada teadmised operatsioonideks, mis võimaldavad anda kaitseväel koos liitlastega vastasele surmavaid lööke ja tekitada tuntavat kahju.
PÕHIVÄÄRTUSED:
- proaktiivsus – prognoosime vastase võimalikke käitumismustreid, et tagada meie tegevuseelis
- julgus – meie inimesed on ausad, julgevad eristuda, eksida, tunnistada vigu ja olla kriitilised
- innovaatilisus – mõtleme raamist välja, et olla vastasest sammu võrra ees, kasutades selleks oma teadmisi, parimaid töövahendeid ja tehnoloogiaid
Kontaktid
-
Luurekeskus
Magasini 31A
10138 Tallinn - luurekeskus@mil.ee
Pressi- ja meediakontakt
Juhtkond
Luurekeskuse ülem
Luurekeskuses teenivad tegevväelased ja tsiviilteenistujad, kes on oma ala tippspetsialistid ja töötavad koos paljude luureagentuuridega nii Eestis kui maailmas. Hindame kõrgelt inimesi, kes on pühendunud, et tagada riigi ja inimeste julgeolek.
Luurekeskus pakub mitmesuguseid kõrgtasemel koolitusi ja osalemist välisoperatsioonidel.
Luurekeskus ootab tööle ohvitsere, allohvitsere ning kõrgharidusega spetsialiste, kes on analüütilise mõtlemisega, tunnevad sõjandust, tehnika- ning kübermaailma, suudavad töödelda ning analüüsida suurt infohulka ja teha selle põhjal pädevaid hinnanguid. Luure ja julgeoleku tagamine on põnev ja keerulisi ülesandeid täis meeskonnatöö, mis eeldab kandideerijalt soovi anda oma panus valdkonda pikema aja jooksul, et tagada Eesti riigile ja kaitseväele sõjaline eelhoiatus, vastase tundmine ning lahinguvalmidus läbi ohtude teadvustamise ja nendega kaasnevate riskide maandamise.
Luurekeskusesse sisenemiseks on kaks võimalust: isiklik sooviavaldus või kandideerimine tööpakkumisele.
Ootame tööle väga erinevaid spetsialiste. Palun tutvu meie luuredistsipliinidega ja julgeoleku lehel oleva infoga ning kui need sind kõnetavad, siis võta luurekeskusega ühendust juba täna meiliaadressil [email protected].
Käimasolevad konkursid
PUHASTUSTEENINDAJA |
Tähtaeg: 17.11.2024 Asukoht: Tallinn |
Mõlemal kandideerimise juhul pead läbima nii tausta- kui julgeolekukontrolli ja saama riigisaladuse juurdepääsuloa. Julgeolekukontrolli läbimine võtab aega vähemalt kolm kuud, mistõttu on meil tavapärasest pikem kandideerimisprotsess.
Palume hoida oma huvi asutusega liitumise vastu konfidentsiaalsena. Seoses värbamisprotsessi delikaatsusega palume, et te ei arutaks oma kandideerimist sõprade ega tuttavatega. See aitab tagada sujuva ja diskreetse protsessi kõigile osapooltele.
Kas oled kunagi mõelnud, mis peitub nähtava maailma taga? Kas Sind huvitab, kuidas töötavad strateegiad, mis määravad riikide saatuse? Kas soovid teada, kuidas vastane mõtleb ja planeerib oma käike? Kui jah, siis Eesti kaitseväe luurekeskus ootab Sind!
LUUREKESKUS PAKUB IGA PÄEV UUSI ÜLESANDEID JA AVASTUSI
Luure on rohkem kui lihtsalt töö – see on kutsumus. See on võimalus töötada meeskonnas, kus iga liige annab oma panuse riigi ja ühiskonna turvalisuse ja julgeoleku tagamisse. Terav mõistus, analüütilised oskused ja võime mõelda kastist välja iseloomustavad luurekeskuse töötajat. Siin ei ole ükski päev sarnane eelmisega – iga uus ülesanne toob kaasa uued küsimused, mida lahendada, ja saladused, mida avastada.
Luure on meeskonnatöö
Luures töötamine on meeskonnatöö, kus igaühe panus loeb. Koos kogume ja analüüsime infot, hindame olukordi ning võtame vastu otsuseid, mis mõjutavad nii Eesti kui liitlaste turvalisust. See on töö, kus igaühe tugevused täiendavad üksteist ja koos paneme kildudest kokku pildi, mis on palju inforikkam kui iga kild eraldi.
Miks valida luurekeskus?
- Põnev ja rutiinivaba. Ole osa saladuste maailmast, kus iga detail võib muuta mängu. Osalemine missioonidel.
- Arenemisvõimalused. Luures pole piire – Sa õpid pidevalt midagi uut ja arendad oma oskusi kõrgemal tasemel. Koolitused partnerite juures üle maailma ja kodumaal.
- Mõjukas. Sinu töö aitab kaitsta riiki ja selle kodanikke. Iga päev on võimalus anda oma panus Eesti tulevikku.
- Ühtekuuluvustunne. Sa töötad koos parimate spetsialistidega, kes jagavad Sinuga samu väärtusi ja eesmärke.
Kui soovid olla osa meie meeskonnast, võid just Sina olla puuduolev lüli: analüütik, tehnik, logistik, IT-spetsialist, luureohvitser või -allohvitser. Tutvu luuredistsipliinidega ja julgeoleku tutvustusega!
Tule ja avasta, mida tähendab olla osa Eesti kaitseväe luurest ja julgeolekust, töötades kohas, kus Sinu tahe ja pühendumus loevad! Avalda oma huvi juba täna ja astu samm tulevikku. Saada oma soov [email protected].
Reservväelased saavad kaitseväega ühendust võtta e-posti [email protected] või telefoni 717 7999 teel.
Luurekeskuse reservväelase tegevusjuhis
Teavituskontroll
Sõjaaja üksuse ülem teeb perioodiliselt (vähemalt kaks korda aastas) teavituskontrolli. Selle eesmärk on olla ühenduses ja hoida kontakti oma reservväelastega.
Teavituskontrolli SMS-i või meili saamisel tuleb kohe vastata, et oled teate kätte saanud.
Kogunemiskutse
Kogunemiskutse edastatakse meili, SMS-iga või kaitseväeteenistuse veebi kaudu. Täiendav edastamine toimub meediakanalite kaudu.
Kutset näeb kaitseväeteenistuse veebist kaitsevaeteenistus.ee
Kui saad kogunemiskutse:
- teavita tööandjat/kooli ning vajaduse korral räägi läbi
- teavita lähedasi, et nad teaksid, kus sa oled, kui kaua ja miks
Kogunemiskoht
- tegutse saadud juhiste kohaselt
- ilmu kohale õigeks ajaks, võid ka varem tulla
- probleemide/takistuste esinemisel võta kindlasti meiega kohe ühendust luurekeskuse reservväelastele mõeldud kontaktide kaudu: tel 717 7999, e-post [email protected]
Lisainfot reservõppekogunemiste kohta saab kaitseväe õppekogunemiste lehelt ja kaitseressursside ameti reservteenistuse lehelt
Mida kaasa võtta
- isikut tõendav dokument
- juhiluba
- isiklikud hügieenivahendid
- muud asjad, mis on loetletud sõjaaja ametikohale nimetamise teatisel või kutsel
Pikema nimekirja asjadest, mida kaasa võtta, leiad siit.
Kohaletulek
Reservväelane peab kogunemiskohta tuleku eest ise hoolt kandma. Kohaletulekuks soovitame kasutada ühistransporti või ühildada oma sõidud võitluskaaslastega, sest parkimispiirkond on kesklinn ja parkimiskohtade arv on piiratud ning tasuline.
Tegevused teenistuskohta/kogunemispunkti jõudes
- jälgi viitasid ja kogunemispunkti meeskonna juhiseid
- ole valmis viivitusteks, kuna formeerimine võib osutuda ajamahukaks
- registreeru (vajalik isikut tõendav dokument)
- täida vajalikud taotlused või esita oma eeltäidetud taotlused sõidukulu, toetuse maksmiseks ning õigustatud isiku nimetamise avaldus
Vaata reservteenistust puudutavaid dokumente siit.
Registreerimispunktis uuenda oma kontaktandmed.
Tegevused varustuspunktis
- võta välja varustus
- liigu oma allüksuse tähise juurde, kontrolli üle, kas kõik varustus on olemas, kui ei, siis võta ühendust vastutavaga
- tegutse edasi saadud juhiste kohaselt. Ole valmis ootama
- kui on aega, tuleta meelde ja tutvu saadud varustusega. Suhtle kaasvõitlejatega, aidake üksteisel meenutada varustuse kasutamist ning vajaduse korral küsige üle ülematelt
- ole valmis väljaõppeks
- ole valmis allüksuse varustust välja võtma ja sõidukitele koormama
- valmistu ülesande täitmiseks saadud korralduste järgi
Embleem
Embleemil kasutatavate värvide ja kujutiste tähendus
Embleemi kilbi tumepunane ehk bordoopunane värv on traditsiooniline sõjaväeluure tunnusvärv. Tumepunane kilp on luurekeskuse sümboolika lahutamatu element.
Hõbedane (ka terashall) värv sümboliseerib üksuse vankumatust ja sihikindlust.
Öökull on arukuse sümbol ja samas röövlind, kes tegutseb vaikselt ja varjatult, iseloomustades sõjaväeluure teenistust.
Ratsaväemõõk näitab luureüksuste ajaloolist pärinemist ratsaväeüksustest.
Öökulli kohal asuv kaheksaharuline täht on Põhjanael, mis tähistab ühelt poolt Eestimaad kui põhjamaad ning teiselt poolt iseloomustab sõjaväeluure igasuunalist valmisolekut.
Teenetemärk
Teenetemärgi kirjeldus
Hõbedasel Malta ristil kaks ristatud hõbedast tõstetud mõõka ning sellel luurekeskuse vapp.
Teenetemärgi võivad saada:
- tegevväelased, ametnikud ja töötajad, kes on luurekeskuses kohusetruult ja eeskujulikult teeninud või töötanud
- isikud, kellel on teeneid luurekeskuse ees
- koostööpartnerid või muud isikud, kes on teinud Eesti Vabariigi huvides luurekeskusega tulemuslikku koostööd või olnud luurekeskuse teenistuses ning kes on aidanud kaasa luurekeskuse ülesannete ja eesmärkide elluviimisele või silmapaistvalt toetanud luurekeskuse arengut.
Lipp
Lipu kirjeldus
Must-valgetest kiiludest äärisega ümbritsetud purpurpunasel lipukangal on kuldkollastest tammelehtedest pärjal luurekeskuse tunnus – avatud tiibadega, enese ees must-valget ratsaväemõõka hoidev must-hõbehall öökull. Ülal ühendab pärga must-valge kaheksaharuline Põhjanael. Lipu mõlemad küljed on samasuguse kujundusega.
Eesti luure sünd
Esimesed katsed sõjaväeluure loomiseks tehti juba rahvusväeosade perioodil 1917-1918. Kapten Oskar Mamers kutsuti 28. novembril 1918 peastaapi ja kinnitati ametlikult 6. detsembril 1918 peastaabi ülema päevakäsuga peastaabi teadete kogumise jaoskonna ülemaks. Sama aasta 28. detsembril viidi jaoskond operatiivstaabi alluvusse ja 1. aprillil 1919 laiendati kindralstaabi valitsuse teadete kogumise osakonnaks, mis tegeles vastuluurega. Teadete kogumise punktid olid diviiside juures ning lisaks veel mõnedes asustatud punktides (Tartu jne). Luure tarvis moodustati 28. detsembril 1918 operatiivstaabi maakuulamise jaoskond. Ka sellest sai kindralstaabi valitsuse osakond.
Sõjavägede Staabi II osakond (inglise keeles Second Department of the General Staff) oli aastail 1918–1940 Eesti Vabariigis sõjaväelist välis-, vastu- ja raadioluuret teostanud asutus.
Luureosakonna isikkoosseis oli väike, algusaastatel – 1930. aastail töötas osakonnas vaid 10 inimest.
II osakonna töötajatest on tuntumad Eesti sõjaväelased: sõjaväeluure juhid kolonel Richard Maasing ja kolonel Villem Saarsen, A-jaoskonna ülem kapten Aleks Kurgvel, raadioluurejaoskonna ülem kapten Andres Kalmus ja Nõukogude Liidu vastase luure juht major Aksel Kristian.
II osakond jagunes neljaks jaoskonnaks.
- A-jaoskond, mille tegevussuunaks oli Baltikum ja Lääne-Euroopa riigid ning infot koguti sõjaväeatašeede kaudu
- B-jaoskond oli sõjalise vastuluure üksus. Siseluure ülesandeks on takistada välisluure imbumist Eesti sõjaväkke
- C-jaoskond tegeles Nõukogude Liidu sõjalise ja majandusliku informatsiooni kohta andmete kogumise ja analüüsiga
- D-jaoskond loodi 1936. aastal koostöös Saksa sõjaväeluure Abwehri ja Soome sõjaväeluurega ning ülesandeks oli raadioluure Nõukogude Liidu mereväe Balti Laevastiku ja Punaarmee suhtes. Raadioluurejaoskonna isikkoosseis oli 26 töötajat, kellest 2 ohvitseri, 23 informatsiooniallohvitseri ja 1 sõdur
Sõjaväeluure likvideerimine 1940. aastal.
Juba baaside lepingu läbirääkimiste ajal 1939. aasta septembris algas sõjaväeluure ja poliitilise politsei dokumentide hävitamine.
Pärast juunipööret andis II osakond mõningaid (vene keelde tõlgitud) teateid ka Riias asunud 8. armee ja sõjaväeringkonna luureosakonnale.
Septembris 1940 Eesti sõjavägi likvideeriti, temast sai Punaarmee 22. laskurkorpus.
Kaitseväe luure taasloomine
Taasiseseisvunud Eestis loodi luure ja vastuluurega tegelev struktuuriüksus – informatsiooniosakond (S2) – tolleaegse kaitsejõudude peastaabi koosseisu vabariigi valitsuse määrusega 2. detsembril 1991. Algselt väga väike osakond asus peastaabi ruumides Narva mnt 8. Kuna Vene väed paiknesid veel Eestis, oli põhirõhk vastuluurel. 1993. aastal kolis S2 aadressile Kotzebue 8. Igapäevane asjaajamine eraldati peastaabist, võeti uusi töötajaid, täpsustati struktuuri ja tööülesandeid. 1993. aasta lõpuks tekkis vastuluure kõrvale arvestatav luurevõime. Loodi ka omaette signaalluure struktuuriüksus.
1997. aastal koliti Weizenbergi 34 linnakusse. 20. märtsil 1998 loodi vabariigi valitsuse korraldusega Luurepataljoni arendusgrupp, mille üheks ülesandeks oli valmistada ette ühtsele sõjaväeluure asutusele üleminekut. 1999. aastal tekkis luurepataljon reaalselt. Kaitsejõudude peastaabi 2. osakond ja luurepataljon asusid ühel territooriumil, mõlemal struktuuriüksusel oli sama ülem – major Riho Ühtegi – ja töötasid praktiliselt ühe asutusena. Esmakordselt rakendati liigipõhist luureteabe kogumise põhimõtet. Vaata luureliikide tutvustust siit. Ka seni vastuluure osa olnud julgeolek muutus omaette töövaldkonnaks.
1997. aastal muutus S2 G2-ks ja 2000. aastal G2 J2-ks.
2002. aastal koliti luurepataljon ja J2 Weizenbergi 34 linnakust Magasini 31a linnakusse ja osaliselt Juhkentali 58 staabihoonesse. Ajaloolised vahipataljoni peakivist hooned jäid ette KUMU kunstimuuseumi ehitusele ja lammutati. Strateegilisel tasandil koosnes sõjaväeluure luurepataljonist (teabe kogumine, analüüs ja julgeoleku korraldamine) ning kaitseväe peastaabi luureosakonnast (luure ja julgeoleku planeerimine).
2006. said luurepataljon ja J2 erinevad ülemad. Major Ühtegi jäi juhtima luurepataljoni ja J2 ülemaks määrati kolonelleitnant Risto Lumi. Mjr Ühtegi Afganistani missiooni ajal oli luurepataljoni ülema kohusetäitja kapten Arni Ilves.
2014. aastal loodi luurepataljoni ja kaitseväe peastaabi luureosakonna baasil kaitseväe luurekeskus (inglise keeles Military Intelligence Centre of Estonian Defence Forces). Luurekeskuse esimeseks ülemaks oli kolonel Kaupo Rosin.
Luurepataljoni (hilisema luurekeskuse) lipp pühitseti 19. märtsil 2013.
Eesti kaitseväeluure juhid
Kolonel Ants Kiviselg (2023-…
Kolonel Margo Grosberg (2018-2023)
Kolonel Kaupo Rosin (2012–2018)
Major Sten Reimann (2009-2012)
Major Tarmo Ränisoo (2007-2009)
Major Riho Ühtegi (1995-2007)
Kapten Toivo Treima (1993-1995)
Kapten Aho Rebas (september-detsember 1993)
Asso Kuul (august-september 1993)
Valdeko Leek (juuli-august 1993)
Urmas Unt (detsember 1991-juuli 1993)
Kolonel Villem (Wilhelm Leopold) Saarsen (1939-1940)
Kolonel Richard Maasing (1933-1938)
Kolonel Karl Johann Laurits (1927 – 1933)
Kolonel Artur-Bernhard Normak (1926 – 1927)
Major Richard Palm (1920 – 1926)
Kellele luurekeskus allub?
Luurekeskus allub vahetult kaitseväe juhatajale.
Kas luurekeskuses on võimalik läbida ajateenistust?
Luurekeskuses ei ole ajateenijaid. Küll aga on ajateenistuse jooksul võimalus läbida luurekeskuses luurepraktika. Selle eelduseks on sõduri baaskursuse edukas läbimine, lisaks riigisaladuse juurdepääsuluba, mille saamiseks tehakse enne julgeolekukontroll. Praktikasoovi korral pöörduda vähemalt kuus kuud enne ajateenistuse algust [email protected].
Kui suur on luurekeskuse koosseis?
Teave luurekeskuse koosseisust ja struktuurist on riigisaladus.
Millised on eeldused, et töötada luurekeskuses?
Kandideerija peab olema Eesti Vabariigi kodanik. Läbida tuleb kaitseväe taustakontroll ja riigisaladusele juurdepääsuloa saamiseks julgeolekukontroll. Viimane kestab vähemalt kolm kuud ja selle käigus kontrollitakse, kas kandideerija suhtes esineb asjaolusid, mis ei võimalda talle riigisaladusele juurdepääsu luba anda. Juurdepääsuloa andmisest keeldumise alused on nimetatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2
Kuidas saada tööle luurekeskusesse?
Saatke vabas vormis sooviavaldus meilile [email protected].
Millega peab arvestama, kui töötad luurekeskuses?
- piirangutega välisriikidesse reisimisel (vaata kaitsepolitseiameti kodulehelt Riigisaladusega seotud kohustused)
- piirangutega oma tööst ja töökohast rääkimisel
- vajadusega viibida eemal oma nutiseadmetest, mistõttu sa ei ole kogu aeg kättesaadav
- puudub võimalus töötada kodukontorist või teha kaugtööd