Täna on Eestis oma kolmeaastase ametiaja viimasel visiidil NATO Kirdekorpuse ülem kindralleitnant Jürgen-Joachim von Sandrart, kohtudes Eesti kaitseväe juhataja ning diviisi ülemaga, samuti Kaitseministeeriumi esindajaga.
„Viimased 25 aastat on Kirdekorpus olnud NATO idatiiva julgeoleku tagamise oluline osa, sellest kolm aastat on kindralleitnant von Sandrart andnud oma panuse korpuse ülemana NATO plaanide täpsustamisse ja meie julgeolekusse. Pean meie relvavendlust väga väärtuslikuks ja oluliseks,“ ütles Eesti kaitseväe diviisi ülem kindralmajor Indrek Sirel kohtumisel.
„Eesti on valmis sõdima kasvõi täna! Viimase kolme aasta jooksul on Eesti kaitsevägi ja Kirdekorpus koos arenenud ja meid seob liitlasvägedena sõprus. Oleme silmitsi ühise vaenlasega, kes ohustab meie vabadust, suveräänsust ja demokraatiat. Pärast kolme aastat hoolikat sõjalist planeerimist on minu järelduseks, et Eestist on saanud oluline ja võimekas NATO liitlasriik, koos tagame usutava heidutuse ja kui see ei toimi, siis kaitseme end võidukalt!“ ütles kindralleitnant von Sandrart.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo annetas kindralleitnant von Sandrartile kaitseväe maaväe ohvitseri mõõga märkimisväärse panuse eest korpuse arendamisel sõdivaks staabiks ning Kirdekorpuse ülema rolliga NATO kaitseplaanide taktikalise osa planeerimisel. Mõõga kui tunnustuse annetamine tugineb asjaolule, et kindralleitnant von Sandrart esindab soomusratsaväge.
Vabadussõjas kasutati nii esindus- kui lahingumõõku. Lahingurelvana kandsid mõõka ratsaväelased, suurtükiväelased ja jalaväe ratsamaakuulajad. Peale iseseisvuse taastamist nägi Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) vajadust taastada mõõga kandmise kultuur, mis oli ennesõjaaegse Eesti ohvitserkonna jaoks oluline osa ohvitseri identiteedist. Tänase kaitseväe maaväeohvitseri tseremoniaalmõõga näol on tegemist Eesti Kaitseväes enne II Maailmasõda kasutusel olnud originaalmõõga koopiaga.
Poolas Szczecinis paiknev NATO Kirdekorpuse staap on Taani, Poola ja Saksamaa eestvedamisel 1999. aastal loodud NATO maaväe struktuuriüksus, mis on valmis täitma Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5-st tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid Balti riikides ja Poolas. Hetkel alluvad Kirdekorpuse staabile lisaks Eesti diviisile Poolas paiknev Kirdediviisi staap, Lätis paiknev Põhjadiviisi staap, Balti riikides ja Poolas paiknevad NATO lahingugrupid ning regioonis paiknevad NATO staabielemendid.
Eesti diviis on kaitseväe juhataja käsuõigusega antud NATO käsuahelasse ja allutatud NATO Kirdekorpusele. Diviis täidab Eesti sõjalises kaitses kahte peamist eesmärki – seob omavahel maakaitseringkondade, brigaadide ja teiste väeliikide lahingud ning on ühenduslüli liitlaste ja nende sõjaliste võimete vahel. Diviisi kuuluvad nii Eesti kui liitlasriikide üksused. Eesti üksustest kuuluvad diviisi koosseisu 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, logistikapataljon, luurepataljon ning staabi- ja sidepataljon.
