Kaitseväe 106. aastapäeva tähistati 21. novembril piduliku vastuvõtuga Estonia kontserdimajas, kus kuulutati välja ka aasta ohvitser ja allohvitser. Tänavu pälvisid tunnustuse kolonelleitnant Viljar Laaneste ja vanemveebel Anti Arusoo.
Tunnustused aasta ohvitseriks ja allohvitseriks valitutele andsid üle kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo, kaitseväe veebel ülemveebel Enn Adoson ning riigikaitse edendamise sihtasutuse nõukogu esimees kolonelleitnant reservis Toomas Luman.
„Inimesed moodustavad kaitseväe, sest meie reservvägi saavutab oma võitlusvõime koondudes oma vahetute ülemate juhitavatesse meeskondadesse. Seega on Eesti sõjalise kaitse raskuskese motiveeritud ja pädevad ülemad kõikidel tasanditel. Me ei suuda lojaalsust ja pühendumist mitte kunagi rahaga kinni maksta ja seetõttu ei ole kaitseväelase amet lihtsalt üks paljudest elatusviisidest vaid elukutse selle ülimas tähenduses,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo aastapäeva tähistamise avakõnes.
“Aasta ohvitseriks ja allohvitseriks valitakse vähesed, kuid iga konkursile esitatud kaitseväelane on vääramatult ära teeninud meie kõigi tunnustuse oma sihikindluse, töökuse ja initsiatiivikuse eest,” sõnas riigikaitse edendamise sihtasutuse nõukogu esimees kolonelleitnant Toomas Luman täiendades, et 17 aasta jooksul on kahest aasta ohvitserist saanud kaitseväe juhatajad ning mitmed teised on asunud täitma erinevaid ülemate rolle. „Ei ole kahtlustki, et aasta ohvitser ja allohvitser on eeskujuks nii kolleegidele kui ka kõigile teistele, kes riigikaitsesse panustavad,“ ütles Luman.
Aasta ohvitseriks valitud kolonelleitnant Viljar Laaneste on teeninud kaitseväes alates 2001. aastast. 23 aasta vältel on kolonelleitnant Laaneste täitnud kaitseväes mitmeid vastutusrikkaid ülesandeid erinevatel positsioonidel, täiendanud end hariduslikult nii Eestis kui Ameerika Ühendriikides. Teda on autasustatud mitmete aumärkidega nagu Kaitseväe teenetemärk lahinguliste teenete eest, üksik-vahipataljoni teenetemärk, Scoutspataljoni teenetemärk, rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal, kaitseväe pikaajalise teenistuse medal ja NATO medal.
Aasta allohvitseriks valiti kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi staabis staabiallohvitserina teeniv vanemveebel Anti Arusoo, kes on oma 24-aastase kaitseväekarjääri vältel täitnud vastutusrikkaid ülesandeid erinevatel positsioonidel ning pidevalt täiendanud end erialaselt Kaitseväe Akadeemias. Vanemveebel Arusood on autasustatud muuhulgas Kaitseväe teeneteristiga eeskujuliku teenistuse eest, Maaväe hõberisti ja Kaitseväe pikaajalise teenistuse medaliga.
Ohvitseri ergutuspreemiad pälvisid major Erki Kala ja kapten Valdur Tammets ning allohvitseri ergutuspreemiad staabiveebel Maido Lepik ja veebel Rasmus Tähe.
Aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri valimine on seni suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate ja alluvate hea teenistuse tunnustamiseks, kus aasta ohvitseri ja allohvitseri tiitli pälvinu saab riigikaitse edendamise sihtasutuselt 5000 euro suuruse preemia.
Riigikaitse edendamise sihtasutus loodi Eesti riigi ja Eesti kaubandus-tööstuskoja poolt 2004. aasta juunis. Sihtasutuse eesmärk on lisaks kaitseväelaste tunnustamisele kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe toetamine ning isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine.
