Kaitseväe Akadeemia tähistas teisipäeval, 1. oktoobril oma 101. aastapäeva, millest võtsid osa akadeemia töötajad, kadetid ning endised ülemad.
“Kaitseväe Akadeemia on aastate jooksul kandnud erinevaid nimesid. Vaatamata nimede muutmistele, on Kaitseväe Akadeemia ülesanne ikka sama – valmistada Eesti kaitseväe jaoks pädevaid juhte, mida pean ka isiklikult üheks suurimaks prioriteediks Eesti kaitseväes,“ ütles Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Viktor Kalnitski aastapäeva aktusel peetud kõnes. “See omab otsemõju meie kaitsevõimele, arendamisele ja ülalhoidmisele.”
Traditsiooniliselt algas aastapäev värskes õhus erinevate füüsiliste tegevustega nagu orienteerumine Tartu linnas või mullamurdja maratoniga Unikülas. Samuti oli õppuritel ja töötajatel võimalik panna proovile enda teadmised spetsiaalselt aastapäevale pühendatud mälumängus. Traditsiooniks kujunenud ühistegevuste eesmärk on väljaspool tavapärast tööaega suurendada akadeemia isikkooseisu ühtekuuluvustunnet läbi kamraadlikku võtme.
Viimastel aastatel on päeva esimest aktiivsemat poolt ettevalmistanud ja läbi viinud õppurkorpuse isikkoosseis, et anda neile juba õpingute ajal võimalus saada mitmekülgset juhtimiskogemust. Sel aastal olid tegevuste läbiviijateks teise õppeaasta kadetid ning vanemallohvitseri põhikursuse õppurid.
Pärast aktiivsemaid tegevusi ootas õppeasutuse töötajaid ja õppureid ees pidulik aktus akadeemia aulas, millest võtsid osa lisaks akadeemia töötajatele ja õppuritele ka teiste kaitseväe struktuuriüksuste ülemad ning endised akadeemia ülemad.
Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Viktor Kalnitski rõhutas, et just akadeemias leidub vajaliku pädevusega teadureid, kes esialgu ei pruugi silma jääda, kuid kelle tegevus on väga tähtis arenduse mõistes. “Me peame olema valmis ja reageerima muutuvale olukorrale. See kõik tähendab enesearendamist, -harimist ja -täiendamist, mis on elukestev õpe, alates minust ja teistest akadeemia töötajatest,” ütles brigaadikindral Kalnitski.
Aktusel anti üle ka Kaitseväe Akadeemia teenetemärk neljale aktusel osalenud kavalerile. Teenetemärgi pälvisid kokku seitse kavaleri – kindralmajor Vahur Karus, professor Johann Wolfgang Koch, kindral Joerg Kurt Willy Vollmer, kapten Märt Reedi, proua Ülle Säälik, härra Üllar Kasemets ja proua Merit Kompus. Lisaks ergutati ka tublisid töötajaid ning õppureid.
Lisaks akadeemia ülemale pidas õppurite nimel kõne kadettveebel lipnik Nikolai Borzov, kelle sõnul on oluline mõista, et kaitseväelaste panus ühiskonnas ulatub palju sügavamale kui ainult sõjaline kaitse. “Kaitseväelastena peame olema kaaskodanikele nähtavad, mitte ainult camovärvides näoga ja püssirohulõhnaga, vaid ka oma käitumisega. Väärikad kaitseväelased sisendavad ühiskonnale kindlustunnet ja moraali,” ütles kadettveebel lipnik Nikolai Borzov.
Kõnede vahepealsel ajal esines akadeemia oma segarahvatantsurühm Vassakule.
1. oktoobril 1920. aastal läks sõjakool üle sõjaministri käskkirjaga kinnitatud rahuaegsele programmile ja korraldusele ning samal päeval alustas seal õpinguid esimene rahuaegne kursus. 1. oktoobril 1923 hakkas kehtima valitsuse kinnitatud ühendasutuse koosseis ning 1. oktoobril 1927 valituse kinnitatud põhimõte, et sõjakooli astumise eeldus on eelnev sõduriteenistus. 1. oktoobril 1928 rakendus ohvitseride ettevalmistamise seadus.
Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.
