Jäta menüü vahele

Kaitseväe juhataja: Eesti rahvas saab Eesti kaitseväega arvestada

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi kõne kaitseväe aastapäeva tänuüritusel

Austatud kaitseväelased, Kaitseväe töötajad, reservväelased ja ajateenijad.

Õnnitlen teid Kaitseväe 102. aastapäeva puhul!

Aastapäev annab justkui aluse ja vaata et isegi kohustuse rääkida positiivsetest asjadest. Me saame Kaitseväe tegemistele vaadata rahuloluga, hoolimata näilisest „aastapäevapositiivsuse“ kohustusest.

Loomulikult ei saa me mööda vaadata kogu maailma mõjutavast koroonaviiruse pandeemiast. See on Kaitseväelegi seadnud täiendavaid ülesandeid ning planeeritud ülesannete täitmisele takistusi. Kaitseväe juhatajana saan öelda, et oleme hästi hakkama saanud. Meil on olnud piisavalt tarkust ja ehk ka õnne täita oma rolli.

Me oleme suures plaanis jätkanud rahuaegse väljaõppega, järgides oma plaane ja kohustusi. Maikuus toimus üle 3000 osalejaga õppus Kevadtorm, mis oli Euroopas ja vist ka terves maailmas pigem erand. Meie söandasime ja oskasime selle korraldada nii, et ei toitnud viiruse levikut ning saavutasime oma väljaõppe eesmärgid.

Oma liitlastega oleme jätkanud väljaõpet, liikudes selleks vajaduse korral ka üle riigipiiri. Ka siis oleme suutnud vältida viirust ja täitnud oma plaanid. Septembris korraldasime oma USA liitlastega eduka õppuse Rail Gunner Rush. Ilmnes, et õppusel osales ka kümmekond koroonaviirusesse haigestunud sõdurit. Kontrollivalt jätkasime ja õppus õnnestus. Me ei levitanud viirust ja praeguseks on haigusest paranenud liitlassõdurid tagasi oma koduväeosas.

Koostöö liitlastega on olnud üks meie prioriteetidest. Sel aastal oleme jõudsalt arendanud regionaalset koostööd Põhjadiviisi ja Kirdekorpusega. Väga palju on veel teha. Samas piiriülene koostöö Läti ja Taaniga pole kunagi varem olnud nii sisukas ja potentsiaalikas. See kõik on meile andnud kindlustunde ja uusi teadmisi – kuidas kaitsta Eestit, kuidas tugevdavad meid meie liitlased ohu korral. Olgu tegevuskohaks Narva või Kuressaare. Olgu meil reageerimisaega tunnid või päevad.

Teiste toimunud õppuste hulgas tooksin välja oktoobrikuise õppuse Decisive Lancer, mille käigus kaitseliitlased ja kaitseväelased, aga ka riigi teiste institutsioonide esindajad üle Eesti harjutasid ja arendasid maakaitse juhtimist. Hoolimata koroonaohust ja muudest raskustest saime sellega hästi hakkama, astudes edasi pika sammu laiapindse riigikaitse arengus. Meil on olnud kohusetunnet, tarkust ja küllap ka õnne.

Samal ajal on Kaitsevägi jätkanud oma ülesannete täitmist rahvusvahelistel operatsioonidel. Juulis alustasime Malis uue missiooniga Takuba. Nüüdseks oleme koos Mali armeega korraldanud ka esimese eduka operatsiooni. Hoolimata pandeemiast on Eesti kaitsevägi viinud kindlustunnet sõjalise konflikti piirkondadesse ja tõestanud oma liitlastele – Eestiga saab arvestada igal juhul!

Ka Eesti rahvas saab Eesti kaitseväega arvestada ja seda mitte ainult sõjalise ohu korral. Kevadise viiruselaine ajal osalesid kaitseväelased ja kaitseliitlased võitluses koroonaviirusega väga erinevates rollides. Neist silmapaistvaim oli kahtlemata välihaigla saatmine Saaremaale. Aga me olime valmis enamaks. Kui märtsis sulgesime väeosad ning piirasime ajateenijate ja tegevväelaste liikumist, siis kostis esialgu mitmestki kohast nurinat. Pärast seda, kui olime selgitanud Kaitseväe valmiduse ülesandeid mittesõjalise kriisi korral, mitte ainult ei kadunud nurin, vaid kõlas aina enam ettepanekuid toetada oma riiki võitluses viirusega. Seda nii tegevväelaste kui ka ajateenijate hulgas. Ühele Kaitseväe juhatajale on see äärmiselt ülev tunne – meil on tahtega võitlejad. Tänan kõiki kaitseväelasi, sealhulgas ajateenijaid ja loomulikult töötajaid ning kaitseliitlasi nende panuse ja suhtumise eest Eesti kaitsevõime hoidmisse ja arendamisse! Samas, kuidas teisiti saakski see olla vaba Eesti 102 aasta vanuses organisatsioonis.

Selle positiivse pildi juures tuleb meil vaadata tulevikku ja sõnastada meie olulisemad eesmärgid. Erinevad uuringud näitavad, et peame veelgi rohkem pöörama tähelepanu ja kasutama paremaid meetodeid reservväelaste ettevalmistamiseks ajateenistuses. Ajateenistuses kujundatud reservväelaste hoiakud on kriitilise tähtsusega meie kaitsevõimele, värbamisele, laiapindsele riigikaitsele ja juhtimiskultuurile tervikuna. Ajateenistuse rolli selgus Eesti riigi kaitses on eelkõige kaitseväelaste ülesanne. Ühiskond võib sel teemal arutada ja seda teemat arendada, kuid ainult kaitseväes ilmnevad ajateenistuse väärtused reaalsuses. Kui meie eksime, ei saa ühiskond – perekonnad, koolid, asutused ja organisatsioonid suurt midagi teha. Läbivaks peab kujunema arusaam, et tänane ajateenija on homne tegevväelane või täisväärtuslik reservväelane – Eesti riigi kaitsja. Just nemad kujundavad kutsealuste ootusi kaitseväest ja motivatsiooni ajateenistuse läbimiseks. Olukord selles pole halb, kuid saab olla ja peab olema veelgi parem.

Koroonakriisist põhjustatud majanduslanguse taustal on ühiskonnas veelgi rohkem räägitud kaitsekulutustest. Paljudel on mure, aga ka ambitsioon hoida kaitsevõime arengut õiges suunas ja piisavalt kiires tempos. See omakorda toob esile erinevaid arvamusi ja seisukohti, mis vahel põhinevad rohkem emotsioonidel kui erialasel tarkusel. Kaitseväe ülesanne on hoida kainet pead ning anda otsustajatele sellist sõjalist teadmist, mis selgitab kaitseväe võitlusvõime tegelikku sisu, mitte ei lähtu populaarsetest käibetõdedest. Meie ülesanne on arendada sellist sõjalist jõudu, mis veenab potentsiaalset agressorit, et iga agressioon on liiga kallis, et riskida.

Oma kaitsevõimet hoides ja arendades on meil sõjaliselt mõistlik teha senisest rohkem ja sisukamat koostööd oma liitlastest naabritega. Mitte ainult Läti ja Leedu, aga ka Poola ja Taani mängivad suurt rolli ning omavad olulist mõju meie esmase kaitsevõime seisukohalt. Vaid koos nendega tegutsedes saame loota meie suuremate liitlaste efektiivsele abile. Olgu selleks Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid või Prantsusmaa.

Tahan siin lõpus rõhutada, et meil tuleb pöörata eriliselt tähelepanu Kaitseliidu poolt kriisiks ettevalmistatud kodanike, üksuste ja võimete kaasamisele laiapindsesse riigikaitsesse. Kuigi Kaitseväe ülesanne on keskenduda sõjalistele võimetele, tuleb meil siiski kasutada oma teadmisi ja vajaduse korral teisigi vahendeid, et kaasata riigikaitsesse võimalikult palju Kaitseliidus arendatavast võimest, mis põhineb kodanike vabal tahtel.

Lugupeetud kaitseväelased – sõdurid, allohvitserid, ohvitserid, töötajad ja laiemalt kogu Eesti rahvas – veelkord palju õnne Eesti kaitseväe 102. aastapäeva puhul! Soovin teile kõigile tarkust, vastutustunnet ja meelekindlust riigikaitse ehitamisel. Meil on väga hea positsioon, et tagada igal ajal meie riigi ja inimeste kaitse, mis iganes kriisi korral.

Tänan kõiki teenistuse eest!

Keri üles