Viimase nädala jooksul on Venemaa Föderatsiooni relvajõudude lahinguaktiivsus suurenenud Donetski oblastis – peamised rünnakusuunad on jätkuvalt Bahmut ja Avdiivka.
Lisaks väljatoodud piirkondadele on sooritatud väiksemaid rünnakuid ka Zaporižžja oblastis ja Donetski oblasti kagu osas Vuheldari suunal. Viimasena mainitud piirkonnas sooritati rünnakuid väikeüksustega ja puuduvad märgid tehnika ja vägede koondamisest suuremaks pealetungiks. Tõenäoliselt on antud rünnakute eesmärk Ukraina üksuste sidumine, et piirata nende kasutamine mujal rindelõikudes. Jätkuvalt on tulnud teateid Venemaa Föderatsiooni (VF) võimalikest vägede koondamistest Luhanski ja Donetski oblastite piirkonda, mis viitab võimalikele ettevalmistustele pealetungiks. Eelpoolmainitu viitab, et jätkuvalt on Venemaa Föderatsiooni relvajõudude (VF RJ) eesmärk vallutada Donbass.
Lühike ülevaade VF täppislöögimoona varudest: VF-l oli sõja eel hinnanguliselt 2500 ühikut kesk- ja kaugmaa-täppismoona (maalt, merelt ja õhust lastavad tiib- ja /ballistilised raketid H-101, “Kalibr”, “Iskander”), millest sõja jooksul on ca 2/3 ära kulutatud. Tõenäoliselt moodustavad teatud osa rakette ka strateegilise reservi, mida vajadusel kasutada löökide andmiseks teistes võimalikes konfliktides, näiteks NATO-ga.
Tulenevalt täppismoona kulust VF-Ukraina sõjas ja vajadusest säilitada rakettide strateegiline reserv, ei saa VF senises mahus ilma uusi rakette juurde tootmata löökide andmist pikalt jätkata. Kui VF jätkab löökide andmist ja rakettide tootmist samas tempos kui 2022. aasta teises pooles ning säilitab strateegilise reservi, siis saaks lööke Ukraina kriitilise tähtsusega taristule anda veel kuni kevadeni. Kui aga VF võtab kasutusele ka strateegilise reservi ning jätkab tootmist, siis saaks VF löökide andmist jätkata terve aasta.
Kuigi Lääs kehtestas sanktsioonid ning tõenäoliselt põhjustasid need ka tootmisraskusi, siis on viiteid, et VF on astunud samme tootmistempo taastamiseks või isegi tõstmiseks. Hoolimata Lääne kehtestatud sanktsioonidest, ekspordi piirangutest ja tootjate keeldudest on VF siiski suutnud varustuskanalid täppismoona tootmiseks vajalike Lääne päritolu elektroonika komponentide, mikrokiipide ja tehnoloogiate hankimiseks avatuna hoida. Vajaminevate komponentide hankimiseks kasutatakse kolmandates riikides asuvaid vahendajaid ja varifirmasid. Näiteks Ukrainas alla lastud tiibrakettide H-101 seerianumbrid viitavad, et rakettide tootmine jätkus ka 2022. aastal ning alates möödunud aasta teisest pooles võis tootmistempo hakata isegi tõusma ulatudes 0,36 raketini päevas. Sellise tootmistempoga saanuks toota 2022. teises poolaastas kuni 65 raketti.
Samuti viitab tootmismahtude suurendamisele ka see, et näiteks tiibrakettidele H-101 mootoreid tootev ettevõte “Saturn” plaanis 2022. aasta märtsi kuust alates juurde värvata 500 uut töötajat. Lisaks oma toodetavatele rakettidele on ka võimalik, et VF kasutusse saabuvad Iraani ballistilised raketid, mis omakorda täiendavad juba olemasolevaid täppismoona varusid. Tõenäoliselt ei saa eeldada, et sanktsioonid oleksid lõpuni efektiivsed ning piiraks VF juurdepääsu Lääne päritolu komponentidele ja tehnoloogiale. Iraani ja Põhja-Korea näited tõestavad, et vaatamata sanktsioonidele, suudetakse täppismoona toota edukalt.
