Lahingute aktiivsus kasvas ka käesoleval nädalal.
Initsiatiiv on langemas selgelt Venemaa Föderatsiooni relvajõudude (VF RJ) kätte. Ukraina kaitse on tugeva surve all nii Donetski kui Luhanski oblastis, kuid kontaktjoon on suuremate muutusteta. Lahingute tulipunkt on jätkuvalt Bahmut, kuid lisandunud on Lõmani linna suund, mis oktoobri alguses vabastati ukrainlaste poolt. VF RJ-de tõenäoline eesmärk on Lõmani linn uuesti vallutada, et avaldada survet Slovjanski kaitsekeskusele mitmest suunast samaaegselt. Lõmani suuna olulisust näitab fakt, et neis on kandev roll ka eliitsõjaväelasteks peetavatel üksustel, sealhulgas õhudessantväelastel.
Lisaks eeltoodule on võimalik, et surve Ukraina kaitsele kasvab lähinädalatel ka teistes rindelõikudes. Praegu jätkub seal sõjategevus eelkõige kaudtule ja väiksemate kompavate rünnakutena. VF RJ üksuste tugevdamist on tuvastatud Harkivi oblastis Kupjanski suunal ning Žaporižžja oblastis Melitopoli piirkonnas.
Ründavat poolt ei toeta pehme talv. Väljaspool teid on lahingrivistusse hargnemine jätkuvalt piiratud. See soosib kaitsekeskustele põhinevat kaitset, mida Ukraina relvajõud on rajanud olulistesse sõlmpunktidesse ja piki põhilisi teid kaitset soosival maastikul. Bahmuti hoidmine on võimaldanud uusi kaitseliini ka käesoleval nädalal tugevdada.
Olukorras, kus ukrainlaste andmetel on VF RJ kaotanud kuni 135 000 sõjaväelast ning viimastel nädalatel on surnute ja haavatute arvud kasvanud, peavad VF RJ mõtlema jätkusuutlikkuse peale. Sellel põhjusel jätkub niinimetatud „vaikne mobilisatsioon“ ning aktiivne värbamiskampaania relvajõududesse ning erasõjafirmadesse. Lisaks sellele survestatakse ajateenijaid sõtta minema. Ajateenijatele tehakse ettepanekuid lepingutele alla kirjutada, lubatakse suurepäraseid teenistustingimusi, palku, varustust jne. Need, kes alla kirjutavad, viiakse kiirelt väeosadest minema ning jõuavad tõenäoliselt mingi hetk rindele. Lepingust keelduvatele ajateenijatele aga luuakse võimalikult ebameeldivad tingimused.
Olukorrast Valgevenes:
Valgevene (VV) relvajõududes on käesoleval aastal toimunud rutiinne väljaõpe ning puuduvad indikatsioonid kallaletungi ja/või mobilisatsiooni ettevalmistamisest. Jaanuarikuus toimus VV-s paiknenud VF üksuste rotatsioon ning väljaõppinud allüksused siirdi UKR suunale. VV-sse siirdi asemele varasemaga ekvivalentsed VF RJ allüksused, taas väljaõppele. Jätkuvalt on peaaegu kindel, et väljaõppele viidud VF RJ üksustel ei ole piisavalt isikkoosseisu, tehnikat, eritehnikat ja toetuselemente KIIEVI suunal pealetungi taasavamiseks.
Käesoleval aastal plaanib VF anda VV-le varasemast enam relvastust (helikoptereid, hävitajaid, soomukid), mis tõenäoliselt indikeerib hoiaku muutust VV relvastamisel uute vahenditega. Varasemalt on VF vältinud uue relvastuse tarnimist VV-le – tõenäoliselt jõupositsiooni hoidmise ja survestamise tõttu. Alates 2022 tihenenud koostöö tulemusena võib hinnata, VF jõupositsioon VV üle on nõrgenenud ning liitlastena osutatakse vastastikuseid teeneid (VV tarnib VF-le moona ja relvastust ning pakub kasutada enda sõjalist taristut, VF tarnib VV-le relvastust olenemata sõjakoormusest).
Lisaks on alustatud käesoleval aastal toimuva VF-VV ühisõppuse Liidu Kilp-23 ettevalmistamist ja planeerimistegevusi. Tegemist on õppusega, mis toimub iga nelja aasta järel ning on varasemalt toimunud VF territooriumil. Õppuse eesmärk on VF-VV RJ koostöö tihendamine. Teadaolevalt on toimunud iga nelja aasta järelt ka VF lääne sõjaväeringkonnas suurõppus Zapad, millesse on olnud kaasatud ka VV RJ ning mis erinevalt Liidu Kilbist toimub osaliselt VV territooriumil.
Seejuures toimuvad eelmainitud õppused üle ühe: iga mastaapse koostööõppuse vahele jääb 2 aastat ning VV territooriumil toimuva õppuse vahele 4 aastat. Praktilistel põhjustel on VV RJ-le liialt koormav toetada suurõppusi enda territooriumil iga 2 aasta järelt. Käesoleval aastal toimub VF-s samas ajaraamis aga seega kaks suurõppust. Kuid seni on lahtine VV osalus õppusel Zapad-2023.
