Tõenäoliselt toimus mandritevahelise ballastile raketi „Sarmat“ katsetus.
Tegemist oli riikliku katsetusega, mida on vajalik teha enne süsteemi relvastusse arvamist. Katsetust oli oodata ja selle võimalik ebaõnnestumine on märk probleemidest Strateegiliste raketivägede tulevase raketisüsteemiga. Süsteemi kasutuselevõtt on juba aastaid hilinenud.
President Putin teatas oma kõnes föderaalassambleele, et Venemaa Föderatsioon (VF) peatab START leppes osalemise. Ta tegi seda Lääneriikide heidutamiseks ja näitamaks, et vastasseis on pikaajaline – START lepe on olnud aastakümneid relvastuskontrolli vundamendiks.
Rindel jätkub VF tugev surve mitmes piirkonnas: Kupjanskist Kreminnani, Bahmutis ja Donetski ümbruses Avdiivkas, Marinkas ja Vuhledaris. Lahingutegevuse aktiivsuse kasv alates jaanuari lõpust on tõstnud Venemaa Föderatsiooni relvajõudude (VF RJ) kaotusi nii isikkoosseisus kui tehnikas. Sellest hoolimata pole VF rünnakud suutnud hoogu saavutada ning territoriaalne edenemine pole olnud märkimisväärne. Jätkub kurnamissõda.
Wagneri erasõjafirma vähene edu Bahmuti ja Soledari juures on viinud selleni, et käib aktiivne süüdlase otsimine. Kuna vastav rindelõik on Wagneri vastutusala, siis vaadatakse ennekõike nende otsa. Jevgeni Prigožin, kes on Wagneri looja ja tõenäoline omanik, kaitseb oma üksust ning püüab süüd veeretada Venemaa kaitseministeeriumi ja relvajõudude juhtkonnale, kes väidetavalt ei ole toetanud Wagneri operatsioone piisava raskerelvastuse ja kaudtulevahenditega.
Kui varasemalt on Prigožin ebaedus süüdistanud VF RJ ja selle juhtkonda, kes ei toeta piisavalt, siis üha enam viidatakse hoopis Wagneri üksuste enda puudujääkidele, ennekõike kaootilise, oportunistliku ja kehvasti teostatud lahingutegevuse pärast, mis on tinginud suured inimkaotused, kuid pole edu saavutanud. Selline maine on viinud värbamisbaasi vähenemiseni. Tõenäoliselt püüab VF kaitseministeerium end praeguste ümberkorraldustega kehtestada ja vähendada Prigožini mõju ning suurendada kontrolli tema tegevuse üle Ukraina sõjas.
Valgevene relvajõududes jätkub rutiinne väljaõpe ning olukord ei ole muutunud ka Valgevenes viibivate VF üksuste arvus ega kompositsioonis. Sel nädalal käsitleti avalikus ruumis justkui uudisena plaani Valgevene integreerimiseks VF-i koosseisu, kuid nii Valgevene kui VF-i käitumisjoon on muutunud oluliselt juba alates aastast 2020. Valgevene presidendi Lukašenka võltsitud valimistulemused ja sellele järgnenud rahutused asetasid Lukašenka VF-i silmis alamasse ja nõrka positsiooni. Rahutuste kontrolli alla saamisel vajas Lukašenka VF-i abi, mis andis VF-le võimaluse Valgevene presidenti koostööle survestada. Suures plaanis on võimalik, silmas pidades Ukraina sõda, et Valgevene nõrkus mängis VF-i kätte varasemaga võrreldes soodsamad kaardid suureks sissetungiks mh ka Kiievi suunal.
VF-i plaanist integreerida Valgevene saab lisaks välja lugeda, et aastaks 2022 seatud eesmärgid on täidetud vaid osaliselt, näiliselt või üldse mitte. Tõenäoliselt on kogu plaan aastaks 2030 täiemahuliselt teostamatu. Tõenäoliselt on lihtsam integreerida rigiidseid ja piiritletud süsteeme, kas või näiliselt (nt relvajõud, valuuta, majanduslepped jms) vs pehmemad (nii elanikkonna kui ka hoiakutega seotud). VF-i nii-öelda pehmet lähenemist Valgevenele illustreeris ka viimane VF president Putini visiit Minski, mis toimus detsembris 2022 üle kolme aasta. Varasemalt ei külastanud Putin Valgevene sihilikult, näitamaks enda ülempositsiooni.
Väidetavalt on Lukašenka antud plaanist teadlik ning kuigi see on tema jaoks ühelt poolt eksistentsiaalselt ohtlik, siis teisalt puudub Valgevene presidendil võimalus olukorda muuta. Lisaks, peaaegu kindlalt üritab Lukašenka sellele plaanile vastu seista/venitada nii palju, kui see on võimalik. Kuivõrd antud plaan on tõenäoliselt koostatud enne sõda, on võimalik, et sõda seob VF pingutusi ja ressursse Valgevene suunal aktiivselt plaani rakendamiseks. Lisaks saab eelnevast järeldada, et VF on valinud nii-öelda pehme ja hiiliva lähenemise Valgevene allutamiseks läbi liitriigi ja tõenäoliselt ei kavatse lähitulevikus Valgevenesse sõjaliselt sekkuda vältimaks elanikkonna vastuseisu.
