Jäta menüü vahele

Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

Venemaa üksused üritavad vallutada Bahmuti linna. Valgevenes väljaõppes olnud Venemaa üksused läkitati Ukraina suunda. 

VF relvajõudude aktiivsus on jätkuvalt kõrge Avdiivka ja Bahmuti piirkonnas ning Kupjansk-Svatove-Kreminna joonel. VF rünnakute põhipingutus on tõenäoliselt Bahmuti piirkonnas, kus linna põhjaosas on nädala ajaga edasi liigutud ca 2 km. Vaatamata Venemaa föderatsiooni (VF) üksuste edasiliikumisele pole nad suutnud linna vallutada. Tõenäoliselt on VF üksuste eesmärk linn esmajärjekorras isoleerida ning seejärel vallutada. Linna isoleerimiseks on VF üksustel vajalik vallutada Bahmutist läänes asuvad Hromov ja Ivanivske asulad – sellega oleks linna varustamine ära lõigatud.

Juhul, kui Ukraina (UKR) väed otsustavad Bahmutist eemalduda, ei tähenda see automaatselt UKR kaitsesüsteemi kokku kukkumist. UKR üksused liiguvad järgmistele ettevalmistatud positsioonidele, mis asuvad kõrgendikul ning on seetõttu hästi kaitstavad. Bahmut on asula, mille vallutamine on eelduseks, et VF väed saaksid edasi liikuda Slovjansk-Kramatorsk joonele. Tõenäoliselt hoiavad UKR üksused seda nii kiivalt mitte lähtuvalt tema olulisusest strateegilises  vaates, vaid kasutavad seda ära VF üksuste kulutamiseks.

Ukraina rinde lõuna suunal on VF relvajõud (RJ) jätkanud kaitsepositsioonide tugevdamisega. Näiteks on tuvastatud Zaporižžija oblastis uusi kaevikuliine ja betoneeritud kaitserajatisi. Positsioonid võimaldavad kaitsta nii Zaporižžja suunalt lähtuva otsepealetungi kui haaramise eest. VF RJ suurem eesmärk selles rindelõigus on Krimmi maismaaühenduse hoidmine. Okupeeritud aladel jätkuvad mässutõrje operatsioonid.

2. märtsil Brjanski oblastis toimunud intsidenti, kus väidetavalt Vene vabatahtlike korpus sooritas reidi piirilähedastes asulates, on vastuolulise info tõttu raske kommenteerida. Kuna tegemist on väikesemahulise tegevusega, siis otsest mõju sellel lahingutegevusele ei ole, kuid kätkeb endas võimalusi infooperatsioonideks mõlemale poolele.

Valgevenes toimus 26. veebruaril rünnak Matšulitši lennuväljale, mille tagajärjel sai kahjustada õhuvahend A-50U (AWACS, lennupõhine eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteem). Kahjustada said vähemalt lennuki radoom (radari kaitsekuppel) ja võimalik, et lennuki kereosa. Lennuk on siiski lennuvõimeline ning lendas 2. märtsil Matšulitšist minema (võimalik, et remondibaasi). Rünnak toimus hommikutundidel mehitamata lennuvahendiga (UAS – unmanned arial system) mis tõenäoliselt kandis lõhkekeha(d) lennukini. Rünnakujärgselt korraldati piirkonnas läbiotsimisi. Valgevene võimuorganid on rünnakut kommenteerinud vähe ja sündmust eitanud või avaldanud materjale tõestamaks lennuki väidetavat korrasolekut. Tegemist on esimese märkimisväärse rünnakuga VF relvajõudude vastu Valgevenes. On tõenäoline et rünnak ajendab VF väekaitsemeetmete edaspidist tõhustamist Valgevenes.

Lisaks on VF väljaõppel viibinud üksused alustanud liikumist Valgevenest Ukraina suunale, tõenäoliselt Donbassi piirkonda. Tegemist on teise õppel oleva VF kontingendiga Valgevenes. Väljaõpe kestis ligi ühe kuu, mis on poole lühem võrreldes eelmise VF kontingendiga Valgevenes. Võimalik, et lühem väljaõppe aeg on tingitud asjaolust, et üksused on juba läbinud varasema väljaõppe, sõdinud Ukrainas ja Valgevenes toimus reorganiseerimine ning üksuste täiendamine mobiliseeritutega.

 

Keri üles