Putin on teatanud, et riigi mittestrateegiline tuumarelv paigutatakse Valgevene territooriumile. Põhjendusena tuuakse lääne väidetav tuumaheidutuse agressiivne laienemine Venemaa Föderatsiooni vastu.
Taktikaliste tuumarelvade paigutamine Valgevene territooriumile võimaldab tuumaheidutust ja sellega kaasnevaid tegevusi paremini sünkroniseerida, kuid praegusel hetkel otsest mõju lahingutegevusele ei ole. Selle sammu tõenäoline eesmärk on heidutada lääneriike et nad vähendaks toetust Ukrainale.
Ukraina sõda toetavad tegevused toimuvad ka vahetult Eesti piiride taga. Piirkonnas alaliselt paiknevatest koondistest on suurem osa siirdud Ukraina sõtta. See hõlmab nii manööver- kui ka toetuselemente. Pihkva ja Leningradi oblastid ei ole jäänud puutumata mobilisatsioonist ning Pihkvas on avatud ka erasõjafirma Wagner värbamispunkt.
Jätkuv sõda Ukrainas ning suured isikkoosseisu kaotused nõuavad inimressurssi pidevat lisandumist rindele. Sõja tarbeks võitlejate värbamiseks on vaja läbi viia järjest suuremaid ja kulukamaid kampaaniaid, millele viitab ka 1. aprillil algav vabatahtlike värbamine. Lisaks üritatakse erinevate meetoditega värbamisbaasi suurendada. Näiteks on eliitväeosaks peetavas Pihkva 76. ründedessantdiviisis tehtud järeleandmisi kandidaatide tervislikes ja tausta nõuetes.
Rindel jätkub olukord märkimisväärsete muutusteta. Maaväe rünnakute aktiivsus jätkub viimaste kuudega võrreldavas mahus. Mõlema osapoole enamus kaotustest tuleb jätkuvalt kaudtulest. Õhuvägi korraldab rünnakuid maasihtmärkide vastu peamiselt Iraani päritolu Shahed droonidega ja lisaks alternatiivina S-300 õhutõrjesüsteemide moonaga.
Ballistilisi ja tiibrakette kasutatakse harva, kuid efekti võimendamiseks palju korraga. Õhutoetuse osas välditakse õhuvahenditega Ukraina õhutõrje alasse sisenemist ja lastakse ohutust kaugusest juhitamatuid rakette, mis on ebatäpsed.
