Käimasoleva nädala jooksul on mõlemad osapooled rünnakuid sooritanud. Need on olnud lokaalse tähtsusega ning kumbki pool pole haaranud märkimisväärseid territooriume, rääkimata otsustavast läbimurdest.
Ilm on hakanud lõpuks soosima ründavate tegevuste läbiviimist ka roodu taktikalisest grupist suuremate üksustega. Sõjategevuse aktiivsuse kasvu ootuses paigutavad mõlemad osapooled üksuseid ümber – eeskätt lõuna ja ida suundadele. Tõenäoliselt on enamus Valgevene territooriumil väljaõpet saanud Vene üksustest saadetud Ukraina rindele. Näiteks on Ukraina kinnitusel Valgevenes varasema 11 000 asemel järel veel umbes 2500 Vene sõjaväelast, kes ei ole võimelised ründavateks tegevusteks Kiievi suunale Venemaa Föderatsiooni relvajõud (VF RJ) loovad reserve, mis suudaksid reageerida Ukraina veel seni lahingutega sidumata üksustele.
Kõige aktiivsem piirkond on jätkuvalt Bahmuti asula ja selle ümbrus. Venemaa Föderatsiooni üksused on suutnud linnas edeneda ning Ukraina kontrollib juba vähem kui 5% Bahmuti territooriumist. Samas on Ukraina relvajõudude üksused jätkanud rünnakuid linna äärtel edelas ja loodes. Sellega on kadunud sissepiiramise oht ja vähenenud surve varustusteedele. Teatavasti on Ukraina mitme kuu vältel ette valmistanud vahetuspositsioonid, mis võimaldavad seisata vastase liikumise Bahmutist edasi. Bahmuti ümbruses on oma kaitsepositsioone tugevdamas ka VF RJ.
Oluliselt tugevamad kaitseliinid on VF ette valmistanud Lõuna-Ukrainas Zaporižžje oblastis ja Donetski oblasti lõunaosas, eriti Melitopoli suunal. Sealt ootavad VF RJ tõenäoliselt Ukraina pealetungi põhilööki. Seetõttu on rajatud looduslikke takistusi kasutavad kolm järjestikust kaitseliini, mis igaüks koosnevad punkritega kaevikusüsteemidest, ulatuslikest miiniväljadest, nn draakonihammastest ja tankitõrjekraavidest. Selle eesmärk on takistada Ukraina üksuste liikumist VF kaitsepositsioonide vahelt läbi, mida mäletatavasti kasutati sügisesel pealetungil Harkivi oblastis. Lisaks on olulised asulad muudetud 360-kraadise kaitsega kindlustatud linnadeks.
Käesolevas sõjas on enamuse mõlema osapoole isikkoosseisu kaotustest tekitanud kaudtuli. Ukraina Kindralstaabi teatel on aktiivne rindejoon, kus üksteist mõjutatakse, 850 km pikkune. Lisaks suurtüki tulele kasutatakse täppislööke ja droone. Vaadeldaval perioodil on mõlema osapoole eesmärk olnud nõrgestada vastase võimet oma üksusi varudega tagada. VF tagamist mõjutavad ka jätkuvad sabotaaži juhtumid nii rindelähedases tagalas kui riigi sügavuses.
VF on sunnitud kaotuste asendamiseks värbama lepingulisi ja initsiatiivi taashaaramiseks on vajalik isikkoosseisu suurendamine. Viimastel päevadel on avalikes allikates käsitletud Kesk-Venemaal väidetavalt formeerimist alustavat 25. üldväearmeed; vabatahtlike põhjal formeeritakse uusi pataljone vähemalt Jaroslavli ja Uljanovski oblastites; vähemalt Tjumeni oblastis jätkub vangide värbamine sõtta saatmiseks; lepingulisse teenistusse astumise kampaania jätkub üle riigi. Mainitud 25. armee loomise ajakava ja hilisem alaline paiknemis-ala pole teada, kuid tõenäoliselt viiakse see VF läänepiirile. Võimalikud paiknemisalad on okupeeritud Ukraina osad, aga ka asukohad Läänemere regioonis. Peaaegu kindlalt jõuavad suurem osa praegu värvatutest sõduritest varem või hiljem Ukraina sõtta. Värbamiste eesmärk on vältida üldmobilisatsiooni teist suurt lainet ning sellega seotud rahulolematuse tõusu ühiskonnas ning vastumeelsuse kasvu sõjale.
