Venemaa Föderatsiooni relvajõud (VF RJ) on sooritanud väikesemahulisi rünnakuid Kirde-Ukrainas Kupjanski, Svatove-Kreminna suunal ning hõivanud seal marginaalseid maa-alasid. Vene poole väitel on ka ukrainlased teinud piirkonnas luurerünnakuid.
20. mail teatas Prigožin Bahmuti vallutamisest ning lisas, et 25. mail alustavad tema üksused Bahmutist väljatõmbumist, et reorganiseerida. Väljatõmbumise lõpuks on planeeritud 01. juuni. Sellises ajaraamis on kõikide positsioonide üleandmist keeruline saavutada. See on juba kolmas kord, kui Prigožin lubab Bahmutist välja tõmmata ning ei ole teada, kas see on tegelik plaan või järjekordne samm oma positsiooni tugevdamiseks. Juhul, kui väljatõmbamise plaan on reaalne, siis peab Vene pool sinna suunama üksusi, kes linna hoidmise üle võtaks. See tähendab üksuste vähenemist mõnel teisel lõigul või reservide kahanemist.
Avdiivka-Donetski linna joonel on jätkunud lahingutegevus, kus Vene üksused saavutanud marginaalset edu. Samas tuleb mainida, et Avdiivka lahing on kestnud juba üle aasta ja kolme kuu. Sarnaselt Bahmutiga oli seal ümberpiiramise oht märtsis 2023.
Lõuna suunal jätkavad Vene üksused ettevalmistusi Ukraina võimaliku pealetungi tõrjumiseks. Näiteks on tulnud teateid Dnepri idakalda mineerimisest ja tõkete rajamist ujuvvahendite vastu. Lisaks on Vene väed jätkanud suurtükitule- ning õhulööke Ukraina positsioonide pihta.
Ukrainameelsete rünnakud VF territooriumil
Väidetavalt Vene organisatsioonid Vabatahtlike Korpus (RDK) ja leegion Venemaa Vabadus teatasid Venemaa Föderatsiooni piiri ületamisest 22. mail, mil nad sisenesid Belgorodi oblastisse. Lisaks on tulnud teateid täpselt tuvastamata üksuste tegevustest ka Brjanski oblastis. Brjanski oblastis ületati piir kahes ning Belgorodi oblastis ühes kohas. Vene allikate teatel alustati rünnakut Belgorodi oblastis kahe tanki, soomustransportööri ja 9 muu soomukiga. Esimeses järjekorras ületati VF piir ning hõivati Kozinka asula Belgorodi oblastis. Kinnitamata allikad väidavad, et seejärel hõivati Glotovo ja Gora Podoli asula.
23. mail tulid teated rünnakute jätkumisest Belgorodi oblastis, mille käigus sooritati droonidega rünnak Belgrodis asuva FSB hoone pihta. Samal kuupäeval tuli teateid ka tuvastamata üksuste sisenemistest Brjanski oblastisse. Antud sündmuste valguses on tugevdatud julgeolekumeetmeid Brjanski kui ka Belgorodi oblastistes. Näiteks Brjanskis kuulutati välja julgeolekujõudude üldkogunemine. Lisaks toimub rahvuskaardi tugevdamine Ukrainaga piirnevates rajoonides: Sevski, Suzemski, Trubtševski ja Klimovski rajoonis. Belgorodi oblastis kehtestati terrorismivaste võitluse režiim, mis seisneb piirangute kehtestamises ja suuremas kontrollis. Lisaks peatakse plahvatusohtlikke, radioaktiivseid, keemiliselt ja bioloogiliselt ohtlikke aineid kasutavate ohtlike tööstuste ja organisatsioonide tegevus.
Kinnitamata andmetel suunati antud piirialadele üle 3000 VF relvajõudude sõduri ja üle 1000 erivägede sõduri. Lisaks isikkoosseisule siirdi antud suunale lahingutehnikat ning toetati nende tegevus õhuvahendite ja kaudtulega. 23. mail teatas Vene pool, et on saavutanud kontrolli oma riigi territooriumi üle.
Antud intsidendid Venemaa territooriumil on toonud kaasa olukorra, kus VF on pidanud suunama sõjalisi ressursse Ukraina piiridel lähistel olevatele aladele ning tõenäoliselt peab olema valmis sarnasteks tegevusteks ka tulevikus. Seega ei saa vahetult Ukraina piiride lähistel asuvaid Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastit jätta vägedest tühjaks. Antud olukord on Ukraina huvides, sest toob kaasa olukorra, kus rindele mõeldud üksusi peab kasutama mingis muus suunas. Belgorodi linn asub vaid 40 km Ukraina piiridest ning on oluline teede sõlmpunkt, piirkonnas asub ka militaartaristut sealhulgas taktikalise tuumarelva moonahoidla – seega see on loogiline suund, kuhu Ukraina väed võiksid survet avaldada. Rünnaku valguses levib inforuumis arusaam, et Venemaa territooriumi võidakse rünnata ka tulevikus, mis tekitab Venemaa juhtkonnas dilemmasid, kas ja kuidas sellistele rünnakutele reageerida.
Taktikalise tuumarelva paigutamine Valgevene territooriumile
Minskis Kollektiivse Julgeoleku Nõukogu (KJLO) kaitseministrite istungil viibiva VF kaitseminister Šoiguga kahepoolse kohtumise pidanud Valgevene kaitseminister Hrenini sõnul on Valgevene huvitatud strateegiliste liitlassuhete edasiarendamisest VF-ga sõjalises sfääris. Allkirjastati dokumendid, mis määravad kindlaks Venemaa mittestrateegiliste tuumarelvade hoidmise korra Valgevene Vabariigi territooriumil asuvas spetsiaalses hoidlas.
juuliks peab VF Valgevene Vabariigi territooriumile rajama taktikaliste tuumarelvade hoidla. Tuumarelvade paigutamise ettevalmistuste käigus kohandati Valgevene ründelennukid Su-25 uuesti tuumarelva kasutamiseks . Lisaks läbisid Valgevene Iskander-M meeskonnad Venemaal väljaõppe taktikalise tuumarelva hooldamise ja kasutamise korras. Kaitseminister Šoigu teatel ei loovuta VF tuumarelvi Valgevenele: kontroll nende üle ja nende kasutamise otsus jääb Venemaale. Samuti märkis Šoigu, et liitriigi julgeoleku tagamiseks ja sõjalis-poliitilisele olukorrale reageerimiseks võidakse tulevikus kasutusele võtta täiendavaid meetmeid.
Tõenäoliselt on VF soov antud sammuga tugevdada NATO/lääne suunalist tuumaheidutust, et seeläbi survestada NATO/lääneriike Ukraina toetamisest loobuma. Tuumarelvade Valgevenesse viimine toimub plaanide kohaselt vahetult enne Vilniuses toimuvat NATO tippkohtumist, mis toimub käesoleval suvel 11.-12.07.
