Kontaktjoon ei ole nädala jooksul oluliselt muutunud, kuid mõlemad pooled on saavutanud lokaalset edu.
Venemaa Föderatsiooni relvajõud (VF RJ) sooritavad rünnakuid peamiselt mitmes Ida-Ukraina piirkonnas: Kupjansk, Svatove, Kreminna, Bahmut, Avdijivka. Piiratud edu on saavutatud Harkivi ja Luhanski oblasti piiril Svatove ja Kreminna linna ümbruses. Sealset maastikku domineerivad kõrgendikud ja nendevahelised jõgede orud ning kontaktjoon on viimase kaheksa kuu jooksul vähe muutunud. Seetõttu on VF-i relvajõudude üksustel üle Žerebetsi jõe loodud sillapead keeruline hoida. VF-i relvajõududel on piirkonnas rohkem üksusi kui ukrainlastel.
Kui vaadata kogu rindejoont, siis on initsiatiiv endiselt Ukraina relvajõudude käes. Lokaalset edu on saavutatud Ida-Ukrainas Bahmuti piirkonnas, Lõuna-Ukrainas Orihhivi ja Velikaja Novosilka ümbruses.
VF-i relvajõudude eesmärk on kulutada Ukraina ründepotentsiaali. Samas on VF-i enda üksused kurnatud ning ukrainlased püüavad seda ära kasutada.
Ukrainlaste pealetung ei ole ikka veel kulmineerunud ning olemasolevad reservid võimaldavad vajaduse korral rünnakute aktiivsust suurendada. Senisest kiirem alade vabastamine eeldaks pealetungi hoogustumist. Seda on aga olemasoleva jõudude vahekorra puhul raske saavutada.
VF-i relvajõudude kaotused rindel ning nende korvamine lepinguliste sõjaväelastega
VF on käinud välja plaani värvata lepingulisse teenistusse u 400 000 lepingulist sõjaväelast. Tõenäoliselt tahetakse värbamisega korvata Ukraina sõjas saadud kaotusi ning luua juurde ka uusi üksuseid. Värbamiskampaania algas 1. aprillil.
Senise suutlikkuse põhjal võib prognoosida, et VF suudab aastaga värvata 150 000–190 000 lepingulist sõjaväelast.
VF-i relvajõudude prognoositavad püsivad kaotused aastas on keskmiselt 122 000 sõjaväelast, kuid olenevalt sõjategevuse aktiivsusest ja lahingute intensiivsusest jäävad kaotused vahemikku 78 000–169 000 sõjaväelast.
Sõltumatus meedias kajastatud hinnangute järgi on VF-i relvajõudude senised kaotused 40 000–55 000 hukkunut ja 80 000 haavatut, kes on alaliselt võimetud võitlust jätkama. Kokku on VF-i relvajõud kaotanud hinnanguliselt 135 000 sõjaväelast.
Wagneri juht Prigožin avaldas 19. juulil, et tema sõjafirma väidetavalt 78 000-st Ukrainasse läinud võitlejast sai surma 22 000 ja haavata 40 000. Seega on Wagneri kaotused lausa 80% isikkoosseisust. Surnute ja haavatute suhtarv aga on sel juhul 1:1,8. Võrdluseks võib tuua, et II maailmasõjas oli see suhtarv 1:3.
Selle põhjal võib järeldada, et VF-i relvajõudude isikkoosseisu kaotused ühe aasta jooksul moodustavad 78 000–169 000 ning VF-i lepingulisse teenistusse värvatakse ühe aasta jooksul 150 000–190 000. Siit lähtub, et VF suudab tõenäoliselt lahingutes saadud kaotused esialgu korvata.
