Kontaktjoon ei ole nädala jooksul märkimisväärselt muutunud.
Venemaa Föderatsiooni relvajõud (VF RJ) sooritasid rünnakuid peamiselt Kupjansk-Svatove-Kreminna joonel, Bahmuti piirkonnas ja Donetski-Avdijivka joonel ning on saavutanud vähest edu. Tõenäoliselt ei ole VF-i RJ võimelised lähiajal Ukraina positsioonidest otsustavat läbimurret tegema. Seepärast üritavad VF-i RJ raketi ja droonirünnakutega kurnata Ukraina majandust ja tsiviilelanikke.
Ukraina on saavutanud piiratud edu Ida-Ukrainas Bahmuti piirkonnas, Lõuna-Ukrainas Orihhivi ja Velikaja Novosilka piirkonnas. Samas ei ole endiselt kindlaid teateid, et Ukraina üksused oleksid esimesest kaitseliinist läbi tunginud. Ukraina jätkab löökidega VF-i oluliste logistiliste sõlmpunktide pihta, et piirata VF-i relvajõudude varustamist rindel. Näiteks sooritati 29. juulil rünnak Tšongari raudteesillale, mis on tähtis, et varustada ning tugevdada Zaporižžja suunal tegutsevaid üksusi Krimmi poolsaarelt.
Samuti varustatakse selle silla abil ka Krimmi maismaakoridori kaudu. Avalikes allikates leiduv info silla kahjustuste kohta lubab oletada, et VF suudab kahjud mõne päeva jooksul likvideerida. Kertši sild on endiselt remondis, mis on tekitanud ummikuid ning seisakuid liikluses. Kuigi militaarveod on esmatähtsad, võivad niisugused sillakahjustused mõjutada nii VF-i relvajõudude sõjas osalevate üksuste siirmist kui ka varustamist.
Erasõjafirma Wagner on alates juuli keskpaigast liikunud Valgevene (VV) keskosas asuvasse Tseli telklinnakusse. Wagneri grupi põhiosa saabus riiki juuli keskpaiku, kuid tõenäoliselt võitlejate arv suureneb veelgi. Hinnanguliselt on praeguseks Tselisse liikunud 5000 Wagneri võitlejat, mis on ligi pool Valgevene maaväest (12 000 võitlejat). Siiski, Valgevenesse siirdud Wagneril puudub rasketehnika, -relvastus ja orgaanilise tagamise võime, mistõttu on lähitulevikus konventsionaalne rünnak Valgevene naaberriikide suunal väga ebatõenäoline.
Ilmselt on Wagneri üksused alustanud ehitust Tseli telklinnaku lähistel asuval Asipovitši polügoonil, et muuta see enda väljaõppeks sobivamaks. Wagneri jätkuv isikkoosseisu vool Valgevenesse ning ehitustööd tulevase väljaõppe tarbeks näitavad selgelt Wagneri plaane pikemaks ajaks Valgevenesse jääda.
Valgevenesse saabumise hetkest on osa Wagneri kontingenti rakendatud instruktoritena nii VV relvajõududes kui ka sisevägedes. Kui esialgu teatas Lukašenka, et väljaõpe toimub eriväelastele, siis tegelikkuses õpetatakse kõikvõimalikele üksustele taktikat, lahingumeditsiini, relvaoskusi jms. Tõenäoliselt on üks põhjuseid wagnerlastele kohapeal kasutust leida ning neid töös hoida, kuid arvestades kontingendi suurust on instruktoritena rakkes olevate Wagneri võitlejate arv marginaalne.
Vaadeldes Wagneri isikkoosseisu arvu ja palka, mis ületab Valgevene kõrgete ohvitseride palku mitu korda, sh muid ülalpidamiskulusid, on ilmselge, et Valgevene ei ole võimeline sellist erasõjafirmat ülal pidama ega teenindama. Valgevene majanduslik olukord on nõrk ning sanktsioonide tõttu ollakse majanduslikus sõltuvuses Venemaast. Seetõttu sõltub Wagner oletatavasti Kremlist ning ikka veel ei ole teada, mis saab tollest lähitulevikus. Lähtudes eelnevast võib arvata, et Wagner ei ole ka Lukašenka isiklik „tööriist“. Venemaale on siiski endiselt olulisel kohal äri ja teenused Aafrikas Wagneri erasõjafirma kaudu, millele praegu alternatiivi ei ole. Samuti on tõenäoline, et ka Lukašenka näeb Wagneri viibimises Valgevenes ärivõimalusi.
