Kontaktjoon ei ole nädala jooksul märkimisväärselt muutunud. Jätkub kurnamissõda.
Mõlemad pooled sooritavad lokaalse iseloomuga rünnakuid. Suuri pealetunge ei soosi jõudude vahekord, kus kummalgi poolel ei ole piisavat ülekaalu. Jõudude koondamine on oluliselt raskendatud, mistõttu teevad rünnakuid taktikalised üksused. Venemaa Föderatsiooni relvajõudude (VF RJ) päevane rünnakute arv on jätkuvalt umbes 30–40. Initsiatiiv on siiski endiselt Ukraina relvajõudude käes, kes korraldavad väga erineva iseloomu ja kaalukusega rünnakuid rindejoone paljudes lõikudes: reidid üle Dnepri jõe Hersoni oblastis, kompavad rekkerünnakud, vasturünnakud Kirde-Ukrainas, mehhaniseeritud rünnakud VF-i kaitsepositsioonide vastu Lõuna-Ukrainas, jalaväe rünnakud soomukite toetusel Ida-Ukrainas Bahmuti ümbruses.
VF okupeerib jätkuvalt 17,5% kogu Ukraina territooriumist, millest ligikaudu 10% on vallutatud alates täiemahulise sõja algusest veebruaris 2022. Samas alates 2022. a maikuust on Ukraina relvajõud territooriumi ulatuslikult tagasi võtnud: 2022 aprilli lõpus sunniti VF RJ taanduma Kiievi, Tšernihivi ja Sumõ oblastitest; 2022 sügisel vallutas Ukraina tagasi ulatuslikud alad Hersoni ja Harkivi oblastites; täna surve VF kaitseliinidele jätkub.
Kuigi tegu on tänapäevase sõjaga kahe suure riigi vahel Euroopas, on edu saavutamiseks jätkuvalt vaja riskantseid pealetunge ning territooriumi võitmine toimub inimelude hinnaga. Peamiseks surmade ja vigastuste põhjustajaks on suurtüki- ja miinipilduja tuli. Seetõttu toimub jätkuvalt kaevikusõda hoolimata satelliitidest, täppislöökidest, mehitamata ründevahenditest ja muudest tänapäevastest vahenditest. Vastase pealetungi saab peatada vaid mehitatud kaitseliin. Kaevikud pakuvad varjet nii klassikaliste kui tänapäevaste ründevahendite eest.
Kaitseliinide rajamise määrab ära maastik ning lahingud toimuvad seetõttu suuresti samades piirkondades, kus ka II maailmasõja ajal: Herson, Mariupol, Donetsk jm. Mõlema osapoole kaitseliinid on kõige tugevamad suurte maanteede ümbruses, mis moodustavad vastasele pealetungikoridorid. Strateegilistes asukohtades asuvad asulad toimivad kaitsekeskustena, näiteks Tokmak Zaporižžja oblastis.
Sõjaväe tegevusteks kasutatakse ulatuslikult tsiviiltaristut: varjatuse ja varje huvides viiakse võimalusel kõik paiknemised siseruumidesse. Rinde lähistel telkide kasutamine majutuseks või näiteks sõjaväehaigla jaoks tähendab vastase poolt avastamist ja mõjutamist. Logistikabaasid paigutatakse tööstus- ja põllumajandustaristule. Juhtimispunktid paigutatakse tihti äri- või munitsipaalpindadele. Majutamiseks kasutatakse hotelle, koole, aga ka eramaju. Seetõttu saavad hooned sõjategevuse käigus mitte ainult kaasnevat kahju, vaid muutuvad sihtmärkideks.
