Rindejoone olulisimad sündmused toimuvad endiselt Zaporižžja oblastis Orihhivi suunal Robotõne küla lähistel.
Ukraina üksused on seal suure tõenäosusega suutnud läbi murda Venemaa Föderatsiooni relvajõudude (VF RJ) eesmistest kaitsepositsioonidest ning peavad lahinguid Vene vägedega Novoprokopivka ja Verbove asulate lähistel. VF-i RJ on toonud tugevduseks ja täienduseks üksusi teistest rindejoone lõikudest ning rühmitanud kontaktis olevat kaitset ümber. Samas on Ukrainal väga raske saavutada lähiajal operatiivtaseme edu, millega suudetakse Krimmi maismaakoridor täielikult läbi lõigata. Ühtlasi on Ukraina läbimurret teostaval väekoondisel aina suurem oht sattuda VF-i relvajõudude surve alla tiibadelt.
Ülejäänud rindelõikudes on olukord sarnane eelnevate nädalatega. VF-i RJ ei ole vähendanud survet Kupjansk-Svatove-Kreminna joonel ning on jätkanud rünnakuid Kupjanski ja Lõmani suunal. Endiselt tahetakse luua Ukrainale operatiivtasandi dilemmat ning siduda tema üksusi, mida saaks muidu kasutada pealetungi sooritamiseks lõuna suunal. Ukraina relvajõudude üksused on jätkanud survet Bahmuti suunal ning saavutanud seal vähest edu. Võitlus on endiselt koondunud Klištšiivka asula vabastamisele.
Mõlemad sõjapooled on andnud lööke vastase tagalas asuvate sihtmärkide pihta. VF-i RJ on tiibrakettide ja droonidega rünnanud Ukraina kaubasadamate taristut Doonau deltas ja korraldanud rindetsooni lähedaste asulate (Kostjantõnivka turg) terroripommitamisi. Ukraina suudab endist viisi hoida mehitamata ründesüsteemide abil surve all Venemaal ja Mustal merel asuvaid sihtmärke. Seda ohtu on Venemaa teadvustanud ning olnud sunnitud aina rohkem arendama ja rakendama väekaitsemeetmeid. See omakorda aeglustab ning piirab VF-i relvajõudude tegevusvabadust. Võib öelda, et väekaitsemeetmete rakendamine ja Ukraina sõtta saadetavate üksuste ettevalmistamine moodustabki praegusel ajal Vene relvajõudude alalises paiknemiskohas asuvate garnisonide põhitegevuse ning plaanipärast väljaõpet tehakse väga vähesel määral.
Tegelikult väljendub vähene väljaõppeaktiivsus ka selles, et Venemaa ei korralda näiteks sel aastal strateegilisi õppusi Zapad 2023. Ametlikult andis sellest 4. septembril teada Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, mida ta põhjendas Venemaa tegevusega Ukrainas. Praegu ei ole ka teada, kas varem väljakuulutatud Vene ja Valgevene ühisõppus Štšit Sojuza / Liidu Kilp 2023 (esialgne toimumisaeg 22.–26.09.2023) toimub või mitte. Õppus pidi avalike andmete kohaselt toimuma Venemaa territooriumil, kuid nähtavate ettevalmistuste puudumine seab ka selle õppuse toimumise tavapärases mahus küsimärgi alla.
See oleks ta tõsiseks löögiks Valgevenele, kes on just selletaolist õppust kasutanud oma sõjalise heidutuse ning liitriigi sõjalise ühtsuse demonstreerimiseks. Valgevene on praegu märkimisväärselt suurendanud oma sõjalist nähtavust, korraldades augustis ja septembri esimesel poolel viis järjestikust KJLO (Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni kuuluvad Armeenia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Venemaa, Tadžikistan ja Valgevene) sõjalis-poliitilise liidu õppust. See on esmakordne, kui nii palju õppusi toimus ühes riigis. Varasematel aastatel on õppused toimunud KJLO eri riikide territooriumitel, mitte ainult ühes riigis. Tavaliselt on need õppused olnud sissejuhatavaks faasiks VF-i relvajõudude strateegilistele sügisõppustele, kuid mitte sel aastal.
