Lahingute raskuskese püsib endiselt Zaporižžja oblastis Orihhivi suunal Robotõne küla lähistel, kus Ukraina jätkab süstemaatilist Vene kaitserajatiste puhastamist ning peavad lahinguid Vene vägedega Novoprokopivka ja Verbove asula lähistel.
Siiani on lahingutes osalenud peamiselt jalaväe taktikalised üksused, mis on sobilikud just kindlustatud rajatiste vallutamiseks. Ukraina on saavutanud kontrolli mitme olulise kõrgendiku üle Novoprokopivka asula lähistel, mis loob eeldused edasiseks kiiremaks läbimurdeks ka soomustehnikaga üksustele. Venemaa Föderatsiooni relvajõudude (VF RJ) eelnevatel nädalatel täienduseks toodud üksused teistest rindejoone lõikudest (näiteks 76. ründedessantdiviis ja 7. ründedessantdiviis) on rühmitumas ümber Tokmaki kaitseks. Ukraina edasiliikumine Tokmaki suunas võib edaspidi küll toimuda kiiremini, kuid tõenäoliselt ilma suurte murranguteta. Ilmselt on Venemaa sunnitud võtma suuremaid riske, kasutades õhuväge lahingutsoonis, ning kompenseerima ebaedu intensiivsema kaudtulega. Operatiivtaseme edu, millega Ukraina suudaks Krimmi maismaakoridori täielikult läbi lõigata, on lähiajal siiski keeruline saavutada.
Ülejäänud rindelõikudes on olukord püsinud suuremate muutusteta. Ukraina relvajõudude üksused on jätkanud survet Bahmuti suunal ning saavutanud edu Klištšiivka piirkonna hõivamisega. Bahmuti isoleerimiseks jätkub süsteemne, ent raske edenemine, mis kiiret edu ei too, sest maastiku eripära soosib kaitsvat tegevust. Vene 72. motolaskurbrigaad on kandnud suuri kaotusi ebapädevate juhtimisotsuste tõttu. Samuti tuleb märkida, et VF-i maavägede 3. armeekorpuse 72. motolaskurbrigaad oli üks esimesi, mis komplekteeriti piirkondlikest värvatud vabatahtlike pataljonidest juba 2022. a keskel, mistõttu toob see neisse piirkondadesse (näiteks Tatarstan, Permi krai, Penza oblast) teravalt „sõja koju kätte“.
Arvatavasti üritavad Vene relvajõud suurendada survet Kupjansk-Svatove-Kreminna joonel ning sellega murda Ukraina operatiivtasandi initsiatiivi. Teadaolevalt on Venemaa viinud piirkonda hiljuti loodud 25. üldvägede armee üksuseid. Armee on formeeritud mobiliseeritud ja hiljuti värvatud isikkoosseisust, kes on siiani olnud väljaõppel Kesksõjaväeringkonnas ja kellel puudub lahingukogemus. Märkimisväärne on ka Venemaa tegevus Štorm-Z ja Štormi ründegruppide koondamisel piirkonda, mis viitab Venemaa kavatsusele intensiivistada ründetegevust selles piirkonnas. Võimalik, et Venemaa plaanib kasutada brutaalset jalastunud elavjõudu luurelahingutes, mis nõuab ennekõike Ukraina kaudtulevahendite ümberpaigutamist teistelt suundadelt, et tõkestada Bahmuti-laadseid rünnakuid Kupjanski ja Svatove suunal.
Štorm-Z erineb Štormi ründegrupist isikkoosseisu poolest. „Z“ tähistab, et üksus on komplekteeritud vangidest. Ründegrupp Štorm on õigupoolest klassikaline roodu taktikaline grupp, mis on moodustatud regulaarvägedest, kellele on juurde antud ülesande kohaselt lisavõimeid. See tähendab, et olenevalt ülesandest on üksusel võimalik kasutada ka soomustehnikat (Štorm-Z-l seda pole). Štorm-Z grupi põhiülesanne on olla esimene laine rünnakul ehk leida vastane ja vallutada kaitsepositsioonid, olles nii-öelda „kahuriliha“. Ründegrupi Štorm eesmärk on aga täita mingit kindlalt püsitatud ülesannet ja/või olla Štorm-Z rünnakus järeltulev allüksus, mis kinnistab saavutatud edu. Ründegrupid Štorm-Z ja Štorm on tõenäoliselt kasutusele võetud kolmel põhjusel: 1) vähendada kaotuseid regulaarvägedes (nii tehnika kui ka isikkoosseis); 2) tulenevalt maastikust ja VA kaitse ülesehituse omapärast (näiteks hulgalised miiniväljad ja moodsad TT-relvasüsteemid); 3) kompenseerida suuri lahingukaotusi.
Venemaa ei ole loobunud suuri inimohvreid nõudvast taktikast, vaid vastupidi on sunnitud väheneva soomustehnika hulga ja lahingulise efektiivsuse (TT ja FPV-droonide tegevus) ning pädeva juhtivkoosseisu puudumise tõttu järjest enam kasutama lihtsustatud ja robustset lahinguviisi.
VF-i relvajõud jätkavad ka süvaoperatsioone ründedroonide ja tiibrakettidega. Enamasti on endiselt kasutusel Iraanis väljatöötatud Šaheed-droonid ja kauglennuväe poolt väljalastavad tiibraketid H-101. Tiibrakettide eelprogrammeeritud lennutrajektoorid on muutunud palju keerukamaks, et vältida Ukraina efektiivse õhutõrje tsoone ning tabada „pimealasid“.
Vastuseks on Ukraina asümmeetriliste vahenditega (näiteks naftaplatvormide hõivamine, mehitamata ründesüsteemid, süvalöögid Krimmis) suutnud luua mereala valdamise takistamise efekti peaaegu kogu Krimmi lääneranniku ulatuses ning surunud Venemaa merelist tegevusvabadust järjest rohkem Musta mere idaossa. Samas ei vähenda see Sevastoopoli tähtsust geopoliitilises mõttes ning piirkond jääb ka lähitulevikus oluliseks laevastiku tugipunktiks.
Ukraina konflikti mõju Vene relvajõudude tegevusele järjest suureneb. Sel nädalal oleks pidanud algama Valgevene-Venemaa relvajõudude ühisõppus Liidu Kilp 2023 (Štšit Sojuza-2023/ Union Shield-2023), mis on tavaliselt olnud liitriigi relvajõudude kaheaastase väljaõppetsükli kontrollõppus Venemaal. On üsna kindel, et seda õppust sellel aastal ei toimu, ning võib oletada, et selle osaliseks korvamiseks korraldab Valgevene oma maavägedega õppuse septembri lõpus. Ilmselt jääb õppus ära samal põhjusel, miks õppus Zapad-23 ära jäi – ressursi ja vahendite puuduse tõttu.
