Käimasoleval nädalal on Ukraina rindel toimunud kolm peamist sündmust.
Esiteks, Vene relvajõudude jõulisemad rünnakud, mis tõenäoliselt jätkuvad ka lähinädalatel;
Teiseks, Hersoni suuna tugevdamine ja Ukraina reidid;
Kolmandaks, moonaveod Põhja-Koreast.
Vene väed jätkasid tugevamate rünnakutega kahel peamisel suunal: Avdijivka-Marjinka ja Kupjansk-Lõman. Kui selle aasta suve ja septembri jooksul jäi Vene relvajõudude päevaste rünnakute arv stabiilselt vahemikku 20–40, siis viimase u kümne päeva keskmine on 76 rünnakut päevas. Ühelt poolt näitab see hoolimata suurtest kaotustest jätkuvat Vene vägede võimet ning võimalust kaasata piisavalt täiendavaid lepingulisi ja vabatahtlikke sõdureid, et hoida rinnet stabiilsena ja tugevdada enda rünnakuid. Teisalt näitavad Vene vägede suuremad rünnakud, et Venemaa alahindab Ukraina vägede läbimurret Orihhivi suunal.
Tõenäoliselt on praegu Vene vägede põhieesmärk saada tagasi initsiatiiv, mida proovitakse saavutada Ukraina relvaüksuste sidumisega (võttes neilt ära rünnakupotentsiaali) ning kasutades ära praegu alles olevat ajaakent mehhaniseeritud rünnakuks enne „rasputitsa“ algust.
On teateid, et Vene väed täiendavad aktiivselt nii Luhanski kui Donetski oblasti suundi, mis viitab sellele, et tõhusamad rünnakud jätkuvad ilmselt järgnevate päevade/nädalate jooksul mõlemal suunal. Samas kummagi poole operatsioonitasandi läbimurre ei ole lähinädalatel ilmselt võimalik.
Samuti on teateid, et Ukraina väed jätkavad Hersoni oblastis reididega ja võimaliku sillapea loomisega. Samas on infot, et ka Vene väed on paigutanud sellele suunale viimaste nädalate jooksul lisaüksuseid, mis võib tähendada, et Vene väed tajuvad üha rohkem ohtu ukrainlastelt. Juuni alguses toimunud Nova Kahhovka tammi purunemine ja Hersoni operatsioonisuuna üleujutamine Dnepri jõe kallastel (eelkõige idakaldal) võimaldas Vene vägedel siirda sellelt suunalt üksuseid Zaporižžja oblastisse, et tugevdada sealset kaitset Ukraina vägede pealetungi vastu. Praegu on Hersoni suuna maastik märkimisväärselt kuivanud ja jõgi jäänud kitsamaks, mis on loonud paremaid tingimusi võimalikuks jõeületusoperatsiooniks. Võimalik, et Ukraina vägede peamine eesmärk on siduda Vene üksuseid, mis viimaste infokildude kohaselt ka õnnestub.
Möödunud nädalal on tulnud teateid suurtükiväemoona vedudest Põhja-Koreast Venemaale. Mainitud on kuni 1000 merekonteineri viimisest Tihhoretskisse (Krasnodari krai). Võttes aluseks, et üks merekonteiner mahutab 300–350 ühikut suurtükiväemoona (152 mm), saab öelda, et kokku siirdi 300 000 – 350 000 ühikut. Kui arvestada, et Vene vägede päevane suurtükiväemoona kulu on 10 000 ühikut, siis piisaks sellest kogusest umbes kuuks ajaks. Meie arvutuste kohaselt peaks Venemaal olema veel järele jäänud neli miljonit ühikut moona. Sellega saaks praeguse suhteliselt vähese intensiivsusega (10 000 lasku päevas) jätkata veidi üle aasta (400 päeva). Seega nende arvude põhiselt ei ole moona tarnimine rindele ilmtingimata esmane ja vältimatu vajadus, vaid tegemist on varude kogumisega pikemaks ajaks. Moonatarned Põhja-Koreast annavad märku, et Venemaa plaanib Ukraina sõda veel pikalt jätkata ning astub selleks ka konkreetseid samme.
