Olukord Ukrainas on pingestumas. Lahingute üldine intensiivsus on võrreldes eelmise nädalaga taas suurenenud neljandiku võrra ning Venemaa üritab haarata initsiatiivi kõigil rinnetel. Suuri muutusi siiski toimunud ei ole.
Venemaa Föderatsiooni relvajõudude (VF RJ) põhirõhk on suunatud endiselt Avdijivka piirkonda, kus on toimunud ka kõige ägedamad lahingud. Sealjuures on Venemaa muutnud oma ründetaktikat. Otsestelt jalaväerünnakutelt on mindud üle kaudtulega häirimisele, mis takistab ümberrühmitunud Ukraina võitlejail luua uusi kaitsepositsioone. Kaudtuld on hakatud rohkem kasutama ka teistel rindelõikudel. Venemaa avaldab survet nii Bahmuti kui Marjinka suunal. Samal ajal toimub VF-i relvajõudude ümberrühmitumine, mis võib tähendada suuremat ründetegevust enne selle aasta lõppu.
Ukraina kaitse on endiselt püsiv. Ukraina RJ hoiavad kindlalt Krõnkõ sillapead Dnepri jõe idakaldal, mis on sundinud Venemaad lisavägesid sinna suunama ning rühmitama ümber piirkonnas tegutsevaid üksusi. Samas on Venemaa vägede vähene või puuduv sidusus tinginud hulgaliselt kaotusi VF-i üksustele enestele tähistamata miiniväljade tõttu.
Olukord Eesti vabariigi piiride vahetus läheduses on rahulik.
Vene president Vladimir Putin allkirjastas eelmisel reedel dekreedi, millega suurendatakse VF-i relvajõudude maksimaalset ametlikku koosseisu 170 000 sõjaväelase võrra. Ukaasiga kehtestati VF-i relvajõudude koosseisuks 2 209 130 inimest, sealhulgas 1 320 000 sõjaväelast. Presidendi ukaasi jõustumisel suureneb relvajõudude isikkoosseis võrreldes praegu kehtivaga 170 000 inimese võrra. Kaitseministeerium teatas, et sel põhjusel ei ole kavas oluliselt suurendada ajateenistusse kutsutute arvu ega korraldada lisamobilisatsiooni, relvajõudude suurendamine toimub etapi viisi lepinguliste sõdurite arvelt. Sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul kajastab Putini ukaas pigem praegust VF-i relvajõudude arvulise koosseisu suurust, mitte korraldust kohe suurendada VF-i relvajõudude isikkoosseisu ning viib arvud tagantjärele tegeliku seisuga vastavusse.
Siiski ei ole välistatud, et VF-i relvajõude hakatakse edaspidi suurendama. Seda ennekõike taasloodavates Moskva ja Leningradi sõjaväeringkondades, Karjalasse loodava armeekorpuse ning 17 manööverdiviisi ja viie suurtükidiviisi mehitamiseks. Manööverdiviisid luuakse olemasolevate brigaadide põhjal. See tähendab, et näiteks Eesti lähistel asuv 25. motolaskurbrigaad võib plaanide kohaselt muutuda diviisiks ehk peaaegu kaks korda suuremaks.
Nende plaanide elluviimiseks ei ole veel ajaraami määratud ning esialgu on raske sellele hinnangut anda. Tuleb nentida, et VF-i poliitilise tippjuhtkonna niisugused väljaütlemised osutavad sellele, et tuleval aastal on kavas suunata rohkem ressursse kaitse-eelarvesse. See tähendab, et tahetakse jätkata sõda Ukrainas ning üleüldisemat vastuseisu lääneriikidega. Seega ei vähene ka Eestile lähiaastatel VF-ist tulenev potentsiaalne sõjaline oht.
