Jäta menüü vahele

Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

Ülevaade sõjategevusest Ukraina rindel peamiste suundade kaupa (põhjast lõunasse) perioodil 08.03.–15.03.24.

Venemaa Föderatsiooni (VF) operatsioonitempo on taktikaliste reorganiseerimiste tõttu pisut raugenud. Kuigi VF hoiab enamikus rindelõikudes initsiatiivi, on tema operatiiv-taktikalised eesmärgid endiselt täitmata. Prognoosi kohaselt on sellel nädalavahetusel toimuvate VF-i presidendivalimiste tõttu sagenenud Ukraina süvarünnakud kriitilise taristu vastu Venemaa territooriumil. Märkimisväärseks võib pidada alates 12. märtsist toimunud droonirünnakuid Venemaa naftatöötluskomplekside vastu.

Erakordne on rünnakute distants (kuni 1000 km Vene territooriumi sügavuses) ja kasutatud vahendite koguhulga suurus, mis näitab Ukraina võimet tabada sihtmärke VF-i territooriumil kuni Volga jõe jooneni. Avalike allikate teateil on see löönud rivist välja kuni 12% Venemaa naftatöötluse võimsusest;

Märtsil alustas Valgevene kogu enda relvajõudusid hõlmava valmiduskontrolli. Terve selle nädala vältel kestnud valmiduskontrolli käigus on siirdud üksusi polügoonidele, korraldatud väikeses mahus reservväelaste õppekogunemisi ja kontrollitud territoriaalkaitse juhtimisstruktuure. Valmiduskontrolli ettevalmistuste iseloom viitab asjaolule, et see on teadlikult pikalt ette planeeritud peegeldav meede Poolas toimuvale õppusele Dragon 2024.

Ukraina sõjatandri taktikaline olukord:

  • PÕHJA SUUND. Vene vastupanuvõitlejate üksuste reidid VF-i piirialadel Kurski ja Belgorodi oblastis on pannud Venemaa võimud tekkinud olukorrale reageerima ning takistanud Vene väljakujunenud kaudtuleterrori praktikat Ukraina tsiviilsihtmärkide pihta ning sabotaažitegevust VF-iga piirnevatel aladel;
  • LUHANSKI SUUND. Kupjansk-Kreminna-Svatove joonel jätkub Venemaa surve. VF-i relvaüksused on vallutanud alasid juurde Kupjanski ja Lõmani piirkonnas. Kuigi Vene relvajõududel on initsiatiiv, hoiavad Ukraina üksused kaitsepositsioone endiselt Oskili ja Žerebetsi jõe idakaldal. Lähinädalatel võib Venemaa oma survet selles rindelõigus suurendada;
  • DONETSKI SUUND. Kuigi Avdijivka piirkonnas märkimisväärseid muutuseid rindejoonel ei ole, on see endiselt Vene ründetegevuse peamine suund. Aktiivseimad lahingud käivad asula loode-, edela- ja lääneosas. Donetski lääne- ja edelaosas on Vene relvajõud vallutanud marginaalseid maa-alasid;
  • ZAPORIŽŽJA ja HERSONI SUUNAD. Siin ei ole tähelepanuväärseid muudatusi toimunud. Venemaa jätkab madalatasemelist survet Robotõne ja Verbove suunal. Dnepri idakaldale loodud Ukraina relvajõudude sillapea püsib ning seal peetakse vähese intensiivsusega lahinguid.
Keri üles