Jäta menüü vahele

Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

Ülevaade sõjategevusest Ukraina rindel peamiste suundade kaupa (põhjast lõunasse) perioodil 29.03-05.04.2024.

Üldiselt on Venemaa Föderatsioon (VF) hoidnud operatsioonitempot ja initsiatiivi Luhanski ja Donetski suunal, ent saavutatud edu on marginaalne ja endiselt ei ole operatiiv-taktikalisel tasemel mingeid muutusi toimunud. Maapinna tahenemise tõttu Ida-Ukrainas on VF asunud kasutama arvukamaid soomusüksuseid, kuid seda ilma suurema eduta. Siiski on VF alustanud vägede reorganiseerimisega kogu rinde ulatuses, mis võib kulmineeruda lahingutegevuse intensiivistumisega lähinädalatel.

VF jätkab Ukraina tsiviilelanike terroripommitamist piirialadel ja annab süvalööke Ukraina suuremate asulate vastu. Viimase kuu jooksul on märkimisväärselt kasvanud planeerivate pommide kasutamine VF-i poolt. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnutsi kasutas VF märtsi jooksul Ukraina vastu süvalöökides umbes 3000 erisugust planeerivat pommi, 600 ründedrooni ja 400 eri tüüpi raketti. Varem teatas Ukraina kaitseminister Rustem Umerov, et alates 2024. a algusest on VF-i kauglöökidest tabanud vaid alla 3% sõjalisi sihtmärke ning 97% on tabanud Ukraina tsiviiltaristut või elanikkonda.

Valdavalt viimase aasta jooksul valmistatud UMPK-planeerimismooduliga varustatud erisuguste pommide (enamasti 250–500 kg) olulisust VF-ile ilmestab ka tõik, et näiteks Avdijivka vallutamise operatsiooni eel visati 48 tunni jooksul sinna ligikaudu 250 planeerivat pommi. Tegemist on küllaltki lihtsalt ning odavalt toodetava navigatsiooni- ja juhtimismooduliga, mis pannakse rakmetega varem toodetud lennupommide külge. See suurendab lennupommide lennukaugust ja tabamistäpsust ning vähendab maapealse õhutõrje riski neid kandvatele pommituslennukitele (Su-34).

Ühtlasi on VF alustanud lahingulisi katsetusi sarnase UMPB-planeerimisblokiga varustatud mitmikraketiheitja moonaga D-30SN. Seda saab lasta nii maapealsest laskeseadest (300 mm Smertš / Tornado-M) kui ka pommitajalt Su-34 (ilma rakettkiirendita variant). Põhimõtteliselt on tegemist USA MLRS/HIMARS GLSDB-raketi analoogiga;

Ukraina aga jätkab väljakujunenud süvalöökide andmist VF-i naftatöötlemistaristu pihta, näidates võimet tabada järjest kaugemal asuvaid sihtmärke. Praeguseks ajaks on Ukraina tegevus süstemaatiline ning loob järk-järgult eeldusi Krimmi isoleerimiseks edaspidi.

Sõjategevus Ukraina rindel peamiste suundade kaupa (põhjast lõunasse):

PÕHJA SUUND. VF jätkab Ukraina piirialadel terroripommitamist ning sabotaažigruppide tegevust. Samuti on VF suurendanud mineerimistegevust piirialadel;

LUHANSKI SUUND. Kupjansk-Makijivka-Siverski joonel hoiab VF endiselt survet. Makijivka suunal jätkavad VF-i relvaüksused tegevust Ternõ asula lähistel, et saavutada kontroll Žerebetsi jõe ületuskohtade üle. Kuigi VF-i relvajõud hoiavad initsiatiivi, ei ole nad märkimisväärset edu saavutanud;

DONETSKI SUUND. Kuigi Avdijivka piirkonnas suuri muutuseid rindejoonel ei ole toimunud, on see endiselt VF-i ründetegevuse peamine suund. Mõningast edu on VF saavutanud Bahmutist läänes ning on avaldamas survet Tšassiv Jari asulale, kuid suurema eduta. Ka Donetskist lääne- ja edelasuunal hoiavad VF-i relvajõud survet ning otsivad Ukraina kaitse nõrkusi;

ZAPORIŽŽJA ja HERSONI SUUND. VF-i relvajõud on vähendanud survet Robotõnele ning muutusi ei ole toimunud. Endiselt püsib ka Ukraina sillapea Dnepri idakaldal.

Keri üles