Jäta menüü vahele

Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas

Lahingutegevus jätkub kogu rinde ulatuses, kusjuures päevas toimub umbes 140 rünnakut. Põhitegevus on koondunud rinde põhja- ja idaossa: Harkivi, Luhanski ja Donetski oblastis.

Venemaa Föderatsiooni relvajõud (VF-i RJ) on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, kuigi operatsioonitempo on selgelt aeglustumas ning vastase tegevuse iseloom viitab puhvertsooni loomise kavatsusele. Selleks on VF-i RJ rünnanud ja hävitanud tähtsamaid sildu Vovtšanski piirkonnas, et luua looduslikke takistusi enese ja Ukraina relvaüksuste vahele. See annab pigem märku piirkonna kindlustamisest kui platsdarmi loomisest edasiseks pealetungiks Harkivile. Venemaa üksused on suutnud tungida kuni 8 km sügavusse, mis jääb Venemaa suurtükiväetule mõjualasse. Seetõttu ei ole Ukraina suutnud luua kaitserajatiste süsteemi lähemale kui 10–20 km ja olulisi kaitsepunkte lähemale kui 3–5 km piirist.

Harkivi suunal tegutseva väegrupi Põhi eesmärgiks võib endiselt pidada Ukraina reservvägede takistamist uuel suunal ning Donetski suunalt lähtuva pealetungi toetamist. VF-i RJ on otsesse lahingutegevusse kaasanud u 2000 isikut (lisaks 1500–2000-meheline reservvägi). Piirkonnas on tervikuna kuni 35 000 VF-i sõjaväelast, mille hulk lähiajal ilmselt kasvab. Siiski ei ole tõenäoline, et Venemaa koondaks piirkonda 300 000-mehelise väe (60% kogu Ukraina agressioonis osalevast kontingendist), mis on eri hinnangutel minimaalne sõjaline vajadus Harkivi vallutamiseks.

Teistes piirkondades jätkub VF-i relvajõudude pealetung endises tempos, laiendades kontrollitavat territooriumit väikeste taktikaliste edenemistega. Peamine lahingutegevus koondub Pokrovski ründesuunal Otšeretine ümbrusesse ning Tšassiv Jari survestamisele.

Rinde lõunaosas, Zaporižžja oblastis jätkuvad lahingud Robotõnes, kuid Ukraina kaitse püsib endiselt. Samuti püsib jätkuvalt Ukraina relvajõudude loodud sillapea üle Dnepri jõe.

VF-i RJ annavad endiselt kaudtulelööke piirialadel ja süvalööke Ukraina suuremate asulate ja energiataristu pihta. Ukraina aga annab süsteemseid süvalööke, rünnates mitmeid militaarobjekte Krimmis ja Venemaa territooriumil asuvaid naftatööstusega seotud objekte.

Keri üles