Alates 6. augustist toimusid põhilised tegevused Kurski oblastis Venemaal, kus tegutsevad Ukraina relvajõud (UKR RJ). Põhiline lahingutegevus on endiselt Sudša asula ümbrus, mis on ~44 km Sumõ linnast kirdes ja riigipiirist ~10 km kaugusel. Avalike kaardiandmete põhjal peaks UKR RJ kontrolli all olema üle 500 km2 Kurski oblasti territooriumist, kuid aktiivne tegevus jätkub suuremal alal ning UKR RJ laiendavad territooriumi, ehkki tempo enam nii kiire ei ole kui rünnaku alguses.
On võimalik, et Venemaa relvajõududel (VF RJ) on piirkonnas probleeme juhtimisega, mistõttu ei suudeta UKR RJ tegevusele efektiivselt reageerida ning tehtud tegevused on pigem päästeoperatsiooni olemusega (kaitseliinide rajamised, üksuste liigutamised). Lisaks suutsid UKR RJ edukalt oma plaane varjata, mistõttu üllatusefekt saavutati peaaegu täielikult. Kurski naaberoblastis (Belgorodi oblast) on olukord samuti ärev ning kohalikud võimud kehtestasid seal 14. augustil regionaaltasandil eriolukorra, mis 15. augustil muudeti riiklikuks eriolukorraks. Sarnane tegevus toimus ligikaudu nädal varem ka Kurski oblastis.
VF (sotsiaal)meedia teatel peaksid VF RJ peagi sooritama vasturünnakuid, ent seni puuduvad märgid piisavatest jõududest või piirkondadest, kus taolised arvestatavad tegevused aset võiksid leida.
Muudes rindepiirkondades on olukord üldjoontes muutusteta. Jätkuvad igapäevased lahingud Harkivi oblastist kuni Hersoni oblastini, põhitegevus toimub endiselt kogu rinde pealöögisuunal Pokrovski piirkonnas Donetski oblastis, kus VF RJ on asulast 10 – 15 km kaugusel.
10. augustil andis Ukraina merevägi löögi Mustal merel Krimmi poolsaarest läände jäävale gaasiplatvormile, millele VF RJ olid väidetavalt paigaldanud luureseadmeid ja mehitanud ligi 40 võitlejaga. 14. augustil andsid UKR RJ kaugmaa ründe-UAV-dega (mehitamata õhusõiduk) löögi Borisoglebski, Voroneži, Savasleika ja Kurski lennuväljadele (Savasleikas paiknevad hävitajad MiG-31K, mis on sõja käigus Ukraina suunal lasknud aeroballistilisi rakette „Kinžal“). VF väitel lasti alla kuni 110 UAV-d. Hetkel puuduvad andmed, kas mõni hävitaja kahjustatud sai. Borisoglebskis sai tabamusi lennuvälja tehnika-ekspluatatsiooni osa. Ukraina on liitlastelt korduvalt palunud luba erineva Lääne-päritolu relvastuse kasutamiseks VF lennuväljade vastu, ent kuna liitlased ei ole luba andnud, on UKR RJ tuginenud oma kaugmaa ründe-UAV löökidele. Ukraina on valinud VF õhuväe vastu lähenemise, mille kohaselt tuleks eelistada löökide andmist lennuväljadel paiknevatele lennukitele, halvata lennukite maapealse teenindamise võimekus ja hävitada lennuvälja moonalaod, selmet näha hiljem rohket vaeva nende tõrjumisega õhus.
Lisaks on Ukraina ilmutanud uudseid võtteid vastase helikopterite alla tulistamisel. Kurski rünnaku raames on kopterite alla tulistamiseks kasutatud FPV-droone, mis plahvatavad näiteks kokkupuutel kopteri sabarootoriga. Kurski oblastis on sellist tüüpi rünnakute tagajärjel kaotatud vähemalt üks ründekopter Mi-28N, lahingutoetus- ja transpordikopter Mi-8 ning võimalik, et ka ründekopter Ka-52. Lisaks lasti Kurski oblastis kaasaskantava õhutõrjesüsteemiga alla veel üks ründekopter Ka-52.
