Viimase nädala jooksul on Venemaa täiemahulises agressioonisõjas Ukraina vastu toimunud kahjuks ainult negatiivsed muutused.
Eelkõige on VF-i RJ-ide rünnakute põhirõhk endiselt Donetski oblasti Pokrovski suunal asuvate Selõdove ja Kurahhove asulate ümbruses. Avalike allikate geolokatsiooniandmete kohaselt on VF-i relvaüksused edenenud nende asulate vahelisel alal ilmse eesmärgiga katkestada sealseid ühendusteid. Samuti on VF-i relvaüksused edenenud Tšassiv Jari piirkonnas, olles ületanud Donetsi jõe Donbassi kanali. Edasiliikumine on toimunud ka Lõmani sektoris, kus Venemaa üritab saavutada kontrolli Žerebetsi jõe idakalda üle. Kurski oblastis Ukraina relvajõudude vallutatud aladel pole viimase nädala jooksul märkimisväärseid muutusi toimunud. Ukraina RJ jätkavad manöövertegevusega ning varitsustega VF-i relvajõudude allüksuste vastu.
VF-i RJ-ide edenemine on saanud võimalikuks laugpommide, tapjadroonide ja kaudtule koosmõjul, mida edundavad „liharünnakutele“ saadetavad väikeüksused. Jalaväe rünnakute intensiivsust ilmestab asjaolu, et tõenäoliselt on tänavune oktoober Venemaale kõige ohvriterohkem kuu, kui kuu lõpuks võib tõsiselt vigastatute ja tapetute arv olla üle 40 000. Seetõttu on seni avalikkusest läbi käinud 10 000–12 000 Põhja-Korea sõdurit Venemaale vaid umbes nädala varu ega too praegu veel murrangulist muutust.
Venemaa riigiduuma ratifitseeris eile, 24. oktoobril, Venemaa ja Põhja-Korea vahelise laiaulatusliku strateegilise partnerluse lepingu. See sõlmiti Pyongyangis tänavu 19. juunil Vladimir Putini visiidi ajal ja esitati riigiduumale ratifitseerimiseks kümme päeva tagasi. Õigupoolest on Venemaa sõlminud sellega täieulatusliku sõjalise liidu Põhja-Koreaga.
Rahvusvahelise õiguse kõnepruugiga looritatud lepingu kohaselt kohustuvad mõlemad pooled vahetu relvastatud agressiooniohu korral ühe poole vastu ja selle poole palvel viivitamatult alustama kahepoolseid konsultatsioone. Samuti võtavad mõlemad pooled kohustuse osutada teineteisele kohe sõjalist ja kõigi oma käsutuses olevate vahendite abi juhul, kui üks pooltest satub relvastatud konflikti või sõjaseisukorda.
Niisuguse lepinguga on Venemaa end sidunud üheselt Põhja-Koreaga ning eskaleerib pingeid kogu Kaug-Ida regioonis. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Venemaa varasemad sarnased kokkulepped Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (KJLO) raames on osutunud auklikuks ning Ukraina-vastasest agressioonist heitunud liikmesriigid on viinud selle organisatsiooni varjusurma. Seega otsib Venemaa liitlassuhetest paariariikidega endale alternatiivset regionaalset kandepinda, asetades oma riigi nendega ilmselgelt samale tasemele.
